Soosaared reisivad

Oi ma panen nüüd laiska ja ei hakka topelt kirja panema, sest Kertu eile tegi nii ilusa ja põhjaliku postituse loomade kohta, et minge parem sinna lugema :D https://seiklussaarel.wordpress.com/2018/01/14/islandi-loomastik-vol-1-animals-of-iceland-vol-1/ Räägin ainult natuke ja kiiruga. Islandi kuulsaid Lunne me ei näe, need on kahjuks talvel avamerel. Ainuke võimalus on kohata polaar rebast ja minki. Paljutes kohtades on nad inimtegevuse tõttu ka julgemad. Muideks rebane oli siin saarel ainuke imetaja, kui 9.sajandil inimesed siia saabusid. Hobused ja põhjapõdrad on sisse toodud, hobused on siin aretatud. Üleeelmises postituses näidatud Islandi karjakoer on ka kaduvaks nähtuseks, sest "pole kõige kirkam kriit" ja kohalikud farmerid on hakanud eelistama teisi karjakoera tõuge, kes on tö...

    Kas on võimalik selline asi nagu ületootmine? Olen olnud siin juba 2 nädalat ja ma toodan mingeid pilte nagu liinitööline. Või on see minu piinav südametunnistus, et ma pole siinseks eesmärgiks seatud asju eriti töösse pannud.....Igas tahes eile avastasin, et joonistuplokid õhenevad ja hunnik laual valmis piltidest juba kerkib. Laotasin nad täna korraks maha, et ise ka ükskord aimu saada, mis valminud on. Sest ma olen siiamaani lihtsalt maha istunud ja see, mis välgatab, satub paberile kohe. See ongi hetkel see oodatud reisi eesmärk ja eelis, et idee saabudes, on mul kohe see võimalus ja ülesanne maha istuda ja kohe tegutseda. Panite tähele seda liigset boonust, mida ma ei nimetanud aga mida ikkagi alustasin :P Kuna kehvad ilmad jätkuvad ei ole me praeguse pundiga saanud r...

Eile toimus siis meie kardetud esitlusõhtu, millest me ei osanud midagi arvatagi. Kas kedagi tuleb, palju, mida teeme süüa, palju jälle, mida me näitame, miks jne!?!?! Tegelikult oli üliäge päev. Kohale tulid mõlemad omanikud Alda perega ja Kristveig, meie ja mõned külalised veel. Eesmärk oligi lihtsalt olla koos, saime tegelikult tutvuda ka omavahel lähemalt. Kuigi me olime juba tutvunud üksteisega polnud ülevaade üksteise töötamisest ikkagi nii põhjalik, sest üllatusi oli veel palju. Esitlesime siis seina peal oma eelmiseid töid ja rääkisime niisama Aga keda ma näitan ja räägin. Islandil on oma koeratõug. Über nunnu Islandi lambakoer. Selline paraja kõrguse ja tugeva kehaehitusega karjakoer. Neid on eri tooni. Tema oli siis Alda koer, kes ööbis ka meil. Hästi sõ...

Kuna eile siis olime juba kõik neli stuudios ühel ajal tööl, oleme saanud rohkem suhtlema. Näitan teile ka, kes on siis hetkel siin need ainsad 4 asunikku. Mind te juba teate :P Tänud Kertule, kes mu kõrval istub ja salaja pilti tegi. Kertu, kes siis minuga Eestist koos kaasa rändas. Õpib veel Tartu Kunstikoolis Kujundusgraafika erialal. Lugege tema blogi ka. See on äge ja huvitav lugeda teise vaatevinklist sama asja https://seiklussaarel.wordpress.com/ Erin on meil siis Californias elav firmitegija. Tema eesmärk on siin vaadata läbi ja kokku panna oma film. Sellega soovib ta minna fesivalidele, et saada tulevasi kontakte ja rahastusi. Tema on samahull nagu mina, kes ööpimeduses tööd siin stuudios teeb :) Jen, sõitnud siia Baltimorist. Kirjutab sellist põneva sisuga...

Olen siin juba üle nädala olnud ja kuigi ma lubasin, et enne 1-2 nädalat ma ei tee tööd ja puhkan, siis tüüpiliselt hakkas juba kolmandal päeval pliiats "sügelema". Üritasin kohe hakata siis ettenähtud kohustusi tegema aga jooksin nii kinni omadega. Sest tegelikult tulin just Eestist siia, seljataga mitu kuud rasket pühade eelset tellimuste perioodi. Niisiis... ma ei pidanud vastu ja hakkasin vaikselt otsast joonistama. Ja olen selles mõttes võtnud vabamalt, et ei kohusta ennast kohe alguses oma ettenähtud tööde peale, vaid joonistan ennast nö "tühjaks" minus ringlevatest ideedest. https://www.instagram.com/p/BdsF_8LlDji/?taken-by=vikipesa Alustasingi siis niisama, ilma igasuguse eesmärgita. Tutvun uue paberiga (millega väga rahul pole) ja võitlen stiililiselt, sest portselanile on ...

Räägin natuke teile ka külast Laugarvatn, kus ma siis resideerun. Tegemist on sellise mäe ja järve vahel asetseva pikliku külaga. Siin on suur kool, õpilaskodu, lasteaed, uhke Fontana spa, müstilise välimusega hotell (teen sellest teile pimedas pildi millalgi, see on omamoodi vaatmisväärsus), hostel, restoraan (muideks see on väga kuulus restoraan, mis on ehitatud eelmise sajandi alguses, ja on koguaeg olnud kunsti ja loovate inimeste peatuspaik), pood, tankla ja mõned asjad veel peale elumajade. Oi oleks unustanud meile siis väga oluline ja tähtis suur spordikeskus :D Islandil on mitu nalja ja ütlemist ilma kohta: "Sa arvad, et sa ennustasid ilma, arva uuesti!", "Islandi ilm kestab 5minutit!" jne. Saate põhimõttest aru :D Nagu mina täna hommikul, läksin ruttu pildistama, sest nägin pilve...

Ma juba alguses hoiatasin, et kuna ma ei ole niisama lõbureisil, siis hakkan siia blogisse panema kirja ka isiklikke mõtteid/saavutusi, neid eesmärke ja põhjusi miks ma siin olen ja siis lisaks ka reis ja eluolu. Miks ma siin olen? Ma ei hakka seda uuesti kirja panema, sest see on esimeses teemas juba. Aga läheneme asjale sügavamalt. Olen lapsest saati kunsti teemas ja selles vallas töötanud juba 15 aastat. Kui 10a tagasi sai vastu võetud suur otsus ja risk "olen iseenda peremees" on asjad ainult suuremaks paisunud ehk siis täiega ära tasunud. Aga siin on teine pool ka. Kuigi olen oma Vikilastega saanud jalad alla ja paljutele tuntud, siis hakkasin ma juba 2 aastat tagasi tundma, et tammun paigal. Loominguliselt on saavutatud mingisugune piir ja ma ei soovi oma asju enam 5a pärast...

Seljalandsfoss 65m kõrge kosk, mis on ka Islandi külastatavuse ning pildistamise top 10-s. See tohutu sein, millest voolab alla tegelikult mitmeid jugasid on kurikuulsa  vulkaani Eyjafjallajokulli liustiku sulamisvesi. On ka värve :D Lahkudes jälle see imeline loojuv päike, mis terve see aeg oli mäe külje taga, sest siin tundub, et päiketõuseb suhteliselt madalale jäädes ja samas kohas ka loojub. Onju...sõnu pole enam vaja! PS: see kosk oli esimene koht, kus ma oleks soovinud suvisel ajal olla :P

Geisrite juures sõitsime Gullfoss kose juurde. Alguses tüüpilise Eestalasena tekkis silme ette visioon Jägala joast...Ütleme nii, kui me autost väljusime, oli endal tunne nagu tahaks seal samas seda kõike nähes tagumiku peale kukkuda. See oli lihtsalt uskumatu. Maakera on rebenenud pooleks ja seal kohises valjult jäine kosk. Keegi isegi mainis, et talv ongi ilusaim aeg selle koha nägemiseks, sest jää võimendab vorme ja toob värvid välja. Mis ma ikka lobisen...vaadake! Oleme täheldanud, et päikese loojudes muutub taevas värviliseks ja kauged mäed muutuvad helesiniseks ja roosaks

Tänu Erini renditud autole ja soovile ka seda maad avastada, asusime natuke kondama meie piirkonnas. Aga hoiatan nüüd, kuna pilte tuli palju ja omaarust ka häid, siis löön oma vaatamisväärused eraldi, et anda täpsemat infot. Meist mitte väga kaugel asus Geisrite piirkond, selline väike kuid võimas, kus on kuumaveeallikad ja Suur Geiser (jah, see on ta nimi). Mulle pildistamise suhtes meeldis väga, et sattusime loojuva päikese ajal, kui sai valgusega mängides päris häid kaadreid  :) Mulle nii meeldib, kuidas Geiser jäi nagu draakon :) Soovitus külastajale. Võtke seal aega, mitu korda ikka näeb, kui maaalal liigud ja allikaid vaatad. Kuigi pole täpselt teada kunagi, millal see purse toimub, siis meil oli see u iga 5 minuti tagant. Muideks see purse ehmatab kui lähed...