Teisipäev, märts 19
Shadow

ISLAND vol.23 Sõites mööda lõuna rannikut

Kuna Härra G oli oma abikaasat “kaemas” siis oli eesmärk võimalikult palju sõita ja näha seda saarekest 🙂
Esimesel päeval sai sihiks kõige kaugem eesmärk, mida me ühe päevaga saime teha. Ennustuste kohaselt u 4.5h. Olen seekord toonud kaardile ära suurimad punktid, kus käisime, aga peate aru saama, et seal on neid rohkem.

♥ Esimene sihtpunkt E Jäälaguun Jökulsárlón (glacier river lagoon)
Ostustasime alustada sõitu kell 7 hommikul, et enamvähem valguse saabumisega seal olla. Tegemist on siis Vatnajökulli rahvuspargi äärel asuva  Breiðamerkurjökulli liustikuga, mille ots  sulab ja on tekitanud enda ette sügava järve, mis on ühenduses ookeaniga aga samas on suue nii madal (1,5km lai), et üle 1000 aasta vanad murdunud liustiku tükid ujuvad püsivalt seal. Laiust on raske öelda, sest liustik aina sulab ja piirid laienevad. Alles saavutas ta Islandi sügavaima järve staatuse, üle 248m sügav.
Näha oli erinevaid linde ja hülgeid. Jääkamakad muudavad värvi iga valguse peale ja ka siis kui vaatad neid eri suunast. Saab jalutada ja vaadet nautida ning ennekõige pildistada 🙂

Vaade kogu liustikule ja laguunile

Kindlasti ei tohi jätta tähelepanuta seal samas üle tee randa. Meil oli veel imeliselt päikesepaisteline ja tuulevaikne külastus. Rand oli sügavmust, ookeani lained ründasid tohutu jõuga rannal asetsevaid ülisuuri ja  eri värvi jääkamakaid. Üli ettevaatlik tuli olla, et ei lähe liiga julgelt nende vahele kondama. Mul saab sellel reisil vist kombeks sattuda kokku veega 😀

♥ Kuna eesmärk oli siis hommikul sõita otse kaugemasse punkti ja sealt hakata tagasi tulema, siis teiseks peatuspunktiks oli D Skaftafelli kosk. Nägime natuke vaeva, et seda otsida, sest osad navisüsteemid ei leidnud seda, aga tegelikkuses sattusime Vatnajökulli rahvusparki. Kuna seal on tohutul maaalal tundide viisi matkamist, et näha koski ja reaalselt minna kaema-katsuma kuidas liustik voolanud maale.


Soovitan seda kohta! Aga soovitan minna nii, et veedate kogu päeva ainult seal või kes on ringreisil, siis teha seal öö peatus, kuna väga norm raha eest saab telkida jne.
Kaua me ei saanud peatuda, kuna eesmärk oli enne pimedat (minu oodatud) Vik randa jõuda.
Kuna me jõudsime juba valges laguuni, siis nägime sellist veidrat maaala ja tagasitulles saime seda lähemalt uurida

♥ Peatus C Eldhraun-samblaga kaetud laava väli. See ei jää teile sõites mitte mingil kahesilma vahele (kui just öösel ei sõida). 1783-1784.a toimus Laki vulkaani purse, mida kutsuti Skaftareldariks. Seda peetakse siiamaani maailma kõige mürgisemaks vulkaanipurskeks, mille tagajärjel hukkus 53-82% koduloomi, 20% elanikest. Külvas siin ja mujal maailmas haigusi ning õudu. Ta on 565km2 “mullitav” maaala, mis on kaetud Racomitrium lanuginosum nimelise tundra samblaga.
NB: Kuna see sammal on tekkinud 200 aasta jooksul, siis on igati keelatud selle peal kõndimine ja tema vigastamine, haavad paranevad kaua. Tee peal on vaateplatvormid, mus saate peatuse teha ja turvaliselt tutvuda!
Lisaks muudab sammal ilmastiku toimel värvust: kuivalt on ta hallikas ja märjalt ilus roheline.

Tegelikult oli äärmiselt kurb, soovides näha palju, pidime lõpuks nii tagasi kimama, et lõplikult süübida nähtud kohtadesse ei õnnestunud ja palju kohti jäi ka nägemata. Seetõttu soovitan, et ärge korraldage sellist sõitu, kus peate tagasi sõitma, vaid nagu lastelavastuses “Tammetõru seiklused” tigu ütles: “Ikka edasi ja edasimitte sammukestki tagasi”

♥ Peatus B Vik ehk  Reynisfjara Black beach. Jõudsime siis vaevu loojunud päikesega ja pildistamise võimalus oli keeruline kui mitte öelda väheldane. Aga müstiliselt sünged kaadrid saime.

Imeline rand, rannal on tohutu kalju, mille “klotsilist” seina võiski uudistama jääda. Et kuidas on võimalik, et kivi teeb selliseid vorme!?! Ronimiseks ja uudistamiseks koopad. Rand on süsimust, peene teraline. Veele lähemal leidus musti tilgakujulisi siledaid kivikesi.


Mõlemale poole on neti avarustest meelde jäänud vaade. Siinse lainetuse tõttu ongi väljend “Never turn our back on the waves”. Kui kuulatad on kuulda kuidas need tohutud lained teevad sellist kummalist heli ja siis meeletu jõuga randa murravad. Hoiatused on igal pool! Kunagi ei tohi olla ka kindel järgmise laine tugevuses, seega ei tohi üritada vett katsuma minna. See saab saatuslikuks!

Edasi oligi pimedas koju sõit.
Vast ei olnud liiga kurnav lugemine 😀

 

1 Comment

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga