Soosaared reisivad

Pealinna Reykjaviki oleme näinud siis ainult nii palju, kui pimedas jõudsime ja kohe lahkusime Gullkistani poole. Kuigi oli vahepeal mitmeid soove ja uskusime, et pääseme paremini liikuma. Esimesel kuul määras see, et Jen ja Erin tegid nii hooga tööd, et raske oli leida vaba päeva ja kuna Erin oli juba tutvunud pealinnaga, siis polnud temal enam huvi. Teised tegid ka nii hooga tööd ja olid ka tutvuda saanud juba. Seega meie võimalus avanes alles paar päeva enne lahkumist, kui Raisa pidi vabastama oma toa 28. veebruaril ja ootama 1. märtsi lendu. Kevad oli hakanud ennast juba ilmutama, peale lumetorme. Temperatuur ulatus õues juba +9C ja tänu mitu ööd ja päeva sadanud vihmadele oli lume kahanemine märgatav. Lõpuks said meie silmad ka aimu, milline võiks see maastik olla ilma lumeta. Alus...

Enne reisi lõppu sai külastatud ilusa ilmaga Þingvellir ehk siis lihtsamalt kirjutatuna Thingvellir Rahvusparki. Ilm oli hommikul vaikne ja mõnus, kuigi krõbedalt külm. Kuna olime saanud hooti tugevaid lumesadusid, siis oli ka see koht paksu lumekihi all ja omamoodi müstiline ja äge, samas oli aimata, et ei tajunud koha tegelikku olemust. Igal pool on korralikud laiad laudteed ja mõnes kohas oli see kõrgemal asetsev laudtee ja põlvekõrgused teeäärised lumega tasa. Googeldasin suviseid pilte ja see on siis täiesti teistsugune. Seega olenemata aastaajast on see väärt külastus. Þingvellir on siis see koht, kus maa rebeneb pooleks ja sul on võimalus kõndida selles lõhes. Ajalooliselt on see Islandile üks tähtsamaid kohti, ma ei hakka seda kõike teile lahti kirjutama, palun lugege ise ...

Mõtlesin, et teen väikese kokkuvõtte loome vallas. Olen olnud viimased nädalat praktiliselt üksi stuudios. Pooled kolisid lõplikult minema ja üks käib veel üliharva. Olen siis oma mõtete ja tegemistega omaette. Meenutagem algust, kui ma polnud rahul sellega, siis olen õppinud üksi olema, kuigi teised mind ei sega ei magamast ega töötamast, siis pigem on asi selles, et ma olen seltskonnalõvi. Aga olen võtnud kõik head ja halvad kogemused vastu, sest need on õppimiseks. Niisiis eile selgus, et meile ärasaatmis õhtusööki ei tehta ja loominguliselt kokkuvõtvat esitlusõhtut ja näitust ka. Alda pakkus välja, et võime ju esmaspäeval või teisipäeval teha, äkki isegi keegi peale tema tuleks. Kuna Raisa lahkub esimesena kolmapäeval, siis enamus otsustas mitte pingutada. Ma niikuinii olen juba...

Kui me siia tuleku kuupäevad teada saime oli ainult paar ülitähtsat päeva, millest mitte osavõtmine oli kurb. Alustame tähtsaimast, mu väikese poja sünnipäev jaanuaris ja siis veebruaris vastlad ja meie kalli kodumaa võimas sajas juubel. Vastlatega läks hästi, nagu juba kirjas oli, siis tähistavad nad sarnast asja aga meie sünnipäev on teine teema. Mitu päeva juba arutasime Kertuga, et mida ja kas üldse korraldada. Sest ma nii tahaks ja sooviks aga takistab hetkel juba fakt, et olen oma rahakoti peal söötnud varsti kaks kuud siinseid residente. Ma pole seda teinud vastuteene eest või midagi sellist aga kuskil peaks jooksma ikkagi mingisugune piir. Seega tänase imelise sünnipäeva puhul istungi ma niisama ja pean sisemist võitlust, et kuidagimoodi tahaks ju väikese tähistamise teha. Niipalj...

Kui mööda saab panna veel mõne koha eel uurimisega!?!? Minule lõppes see ägedast elamusest ima jäämisega :( Kui Kertu tubli googeldaja ja planeerijana meile välja pakkus selle koha, siis ma vaatasin pilte ette netist ja tegin kohapeal ülirumala otsuse...jätsin autosse oma ujumisriided. Sest Reykjadaluris matkamise eesmärgiks on raja lõpus paiknev kuumavee allikad. Nähtud piltide järgi arvasin, et tegemist on sellise madalama jalutamisega, et ma toon siis pärast oma asjad autost. Oi kuidas ma eksisin :( Panen teile infoks selle hea lingi, sest seal on kirjas ka nähtavate pinnavormide nimed LINK Matk hakkab siis sellisest suurest orust, kus on korralik parkimisplats ja suve ajal avatud ka kohvik. Üleüldiselt ütleks, et see algus oligi kõige raskem, suhteliselt järsult mäkke ronim...

Täna on Eestis vastlapäev, kuklid ja hernesupp ja siin Sprengidagur . Aga nagu eile juba rääkisin, siis on Islandil kolm järjestikust püha. Esimesel Bolludaguril sõime siis tuuletaskuid vahukoorega ja täna on söök meile sarnane. Kollase läätse supp ja soolaliha. Päev tähendab sõna otseses mõttes ogaraks/lõhki söömist ehk siis meeldib mulle rohkem inglisekeelne väljend “bursting day” :) Kuna mul oli ming imega kaasas selline läätse ja herne segu millest saab püree suppi teha, panin asju juurde ja saingi Eesti-Islandi ühise supi :D Lootsin näha, kuidas teised veerevad lubatud söömaorgia järel oma maja poole. Jäädi tagasihoidlikuks :) Homme on siis Öskudagur, ehk siis halloweeni sarnane lastele väga tähtis päev, kui nad riietuvad kostüümidesse ja käivad kommide nimel laulmas. Vaba...