Reede, märts 29
Shadow

Jordaania vol.4 Petra

Oleme siis nüüdseks ära külastanud ühe minu suurima unistuse Petra. See lugu tuleb pikk ja väga õpetlik, sest saime olenemata eeltööst nii “mööda pükse” kui ka elu eest füüsilist. Sellest saab igaühele, kes ise üritab seda kohta vallutada väga vajalik postitus.
Nagu juba ütlesin, siis me mõlemad tegime igasugu uurimustöid Petra kohta. Teadsime, et see saab suur kõmpimine olema aga keegi täpsemalt ikka kuskil ei pannud kirja, et sa reaalselt mööda liivaseid ja libedaid kivisid ja treppe tatsad kilomeetreid üles-alla.
Alustame otsast.

Siin all orus lookleb kilomeetreid Petra rada.

Jõudsime enne 10 peamise sissepääsu ja muuseumi juurde. Parklas (tasuta) kohe lendavad taksojuhid juurde pakkuma oma teenust. Üks noormees kes meil sabast kinni sai jõudis juba Härra Ülemusele selgeks teha, et pakub midagi adekvaatset ja olime nõus. Pakkumine siis selline: Kuna Väike Petra/Little Petra/Tricilinium asub sealt 8 km eemal ja on nagu eraldatud, siis ta viib meid 20 JOD eest sinna (kogu autotäis, peale tingimist). Ja sealt saame võtta shuttle, mis viib meid Kloostri/The Monastery/Ad Deir juurde. Sealt siis tuleme seda kaardi järgi u 8km “main trail” tagasi alguspunkti.
Aga mis oli siis tegelikkus!

Little Petra/Tricilinium

Little Petra/Tricilinium juures on alguses suur parkla, kus ka piletikontroll. Jordan Passiga oli meil tasuta sissepääs ja neid kontrolliti. Mõned sajad meetrid jalutamist Little Petra/Tricilinium juurde ja sealt sedasi sai mööda kivist trepimoodustisi ronida veel paarsada meetrit tupikusse ja siis tagasi tulla parklasse.
Pange nüüd tähele! Taksojuht ütles, et me saame shuttlega edasi tasuta. Piletikontroll ütles 2 JOD nägu ja kui sinna läksime ütleb juht 5 JOD nägu ning pileteid ei andnud. Ja sul pole reaalselt enam mitte midagi teha, sest kui keeldud makasad ikka u sellise või suurema summa, et tagasi peaparklasse saada kus kohast takso meid tõi. Arvasime, et saame lisa tünga ja see viib meid lihtsalt mõnisada meetrit eemale, aga tegelikkuses sõitis auto u 9 km päris karmi maastikku. Teel oli näha igas vanuses inimesi käimiskeppidega, kes selle rännaku ausalt algusest lõpuni “käsile” võtsid.
Shuttle peatus ühel hetkel täiesti mägede vahel nagu suvalises tupikus, viipas käega meie pundile (meid oli 15 inimest), suuna kätte, et ronige sinna.
Algul vaatasime, et no natuke kivi peale ronimist, vast teisel pool ootab meid juba The Monastery aga tegelikkus ostus hästi karmiks ettevõtmiseks. Tegemist oli The Back Route nimelise matkarajaga, mis on kogu selle piirkonna raskeim, tundide viisi kivitreppe üles-alla mööda mägesid. Kõrgusetõus ja langus oli kokku u 300m. Olime niigi juba u 1000 meetri peal.
Alles siis jõudsime Klooster/The Monastery/Ad-Deir

S on koolemas
Ad-Deir

Ma ei hakka hetkel isegi lisama, kuidas kõik see meid seal samas pahviks lõi. Pigem oli alguses isegi tegemist, et aru saada, mis kuradi teekonna me läbisime ja ellu veel jäime.
Klooster on siis pea teekonna kõige kaugem ja viimane punkt, mis enamikel kaartidel siis märgitud.

Siit algas suur tagasi kõndimine, mille pikkuseks on märgitud 8 km. Enne kloostrit (sinna poole minnes) on pikk ja ka väga raske mäest alla pikkade kivitreppide ronimine. Kohalikud pakuvad kohe all hobuseid ja muulasid, et kõndima ei peaks. Rada oli suhteliselt raske ronimine, uskumatu, et mõni loom pidi suur turist seljas seda tegema. Ja muidugi oli paksult müügilette täis kogu see rännak.
Edasi jõuame suuremale piirkonnale.

Siin tekkis reaalselt tunne, et rohkem me ei liigu ja tegime 30 min pausi. Siin on ka suurem söögikohtade paus. Vaatasime juba igat möödasõitvat autot ja napilt oleks nõus olnud mõne neljajalgsega.


Ning natuke kanjonis kõndimist ja jõuamegi, selle kõige kuulsama vaatamisväärsuse Varakamber/The Treasury/Al Khazn

The Treasury/Al Khazn

See oli nüüd kindel, et jõuame lõpuni. Kaardi järgi peaks olema siit lõppu 4km. Looklemegi juba parajas vaimustusjoovastuses vapralt mööda The Siq/Al Siq kanjonit. Treasury juurest oleks saanud golfikäru tüüpi masina peal tagasi 15 JOD (või siis edasi-tagasi 25 JOD). Arvasime, et kui juba siis juba ja jalutame lõpuni.

Ja olimegi lõpus!

Võtame teema kokku!
-> Kui tahate täis elamust, minge kahel päeval sinna.
-> Sõitke oma autoga ise Little Petra juurde ja tagasi, tehke näiteks sama päev ka muuseum (väga ilus, puhas ja informatiivne)
-> Üritage käia kogu rännak lõpuni algusest The Monastery juurde välja. See on 16km ja keskel, siis lõpu juures on pikk raske treppide osa. Seal võib küll tekkida tunne, et korjake mind nüüd peale aga pole midagi teha, tuleb tagasi ise minna.
-> Tahate niisama kanjoni ja The Treasury näha, siis see lihtne u 8km (edasi-tagasi) jalutamine. Või võtategi kohe väravas selle golfikäru ja lasete sinna ja tagasi sõidutada.
-> Lastega minnes ärge minge vankriga, see tee pole sõidetavad!
-> Igal pool, ka sellel mäe rajal on nänniputkad, mis ka juua pakub vajadusel. Ja mitmes punktis ka söögikohad.
->Müüjad on väga suured petturid, soovitan mitte midagi osta, linnas saab odavamalt kõike. Lisaks on ka piletil kirjas, et peaks tasuta hobune olema ja hakkavad seda ka pakkuma, aga tegelikus pole see!
->Pange jalga jalanõud, millega liivas ja liivastel kividel ronida, et oleks haaret tallal.

Meie teekond

See on meie rännak kaardil:
Kokku 18 500 sammu
Distants kokku kõnnitud/ronitud u 14 km
Aeg: 9.30-16.00
Tumesinisega on näha kus meid Petra juures viidi taksoga Triciliniumi, seal jalutasime ja siis viis shuttle sinna mägirajale. ja sealt jalutasime lõpuni.

See, mis meiega juhtus oli midagi karmi aga see oli samas ka võimas. Kui mul tekib kunagi võimalus, siis tulen kindlasti tagasi ja teen selle samamoodi uuesti, aga siis oleks me natuke rohkem vormis selleks. Kujutage siis ette, et terve selle rännaku tuli Bebe kaasa meiega kõhukotis, ma tassisin enda peal lisa 9 kg. Ja ta oli täiesti fantastiline, null nuttu ja jonni, magas kaks korda ja sõi rinda, pirni ja pläga 😀

Kui keegi soovib täpsemalt midagi uuesti uurida, siis julgelt kirjutage virgylia(at)vikipesa.ee

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga