Autor: viki

Käes on kahjuks viimane päev meie reisil. Kuna hommikul on plaan juba kell 6 sõitu alustada, et viisakamal kellaajal õhtul Poola jõuda, siis ei saanud me enam väga koormavat päeva lubada. Ja kaugemale sõit oli seekord välistatud. Mõte oli veekord „grillida“, ujuda ja võtta ette meil linnas (Senj)  mäe otsas asuva kindluse külastus. Nehaj kindlus Mõnus ronimine ja kindluse katuselt avanes ideaalne vaade meie mäele ja Senj linnale. Õhtul oli eesmärk teist kõrgemat mäge vallutada. See osutus väga kurnavaks ja raskeks....aga.....vaade tipust kompenseeris kõik. Ma ei liialda, aga tõesti oli tunne nagu sa seisaks maailma tipul ja koputad kohe paradiisi uksele. Kõrgus 1040m https://youtu.be/wLaX2k5s1gk Olime saavutanud selle reisi vältel sellised füüsilised eneseületuse...

Meie maja asub mäe küljel u 900m kõrgusel merepinnast. Iga päev oli meie vaade merele, kus peale lookleva rannaääre kõrgusid veest ka eri suuruses kivised saared. Päeval tundub tühi kivine pinnas aga öösel helgivad rannikul ja saartel suuremad linnad. Suurim ja üks kuulsamaid selle piirkonna saari on Krk ja otsustasime ka seda natuke avastada. U 70km ja 1,5h sõitu. Saarele jõuab nagu silla kaudu. Krk oli nagu täiesti teises kliimas. Ilm oli kuumem, maastik kõrbe meenutav, loodus ja ka arhitektuur oli erinev. Eesmärk ennekõige oli minna randa. Kuigi igalpool on kivised rannad, siis lugesime, et seal leidub ka liivasemat, kuid ei vaevunud otsima, sest eesmärk oli päikesepatareisid laadida ja ujuda. Esimene rand oli sama nimeline Krk. Seda on tihti kiidetud, sest rannaäärel on suur männime...

Plitvice järvede park on Lõuna- Euroopa üks vanimaid, Horvaatia suurimaid ja üks UNESCO maailma pärandite nimekirjas. Ütleme  nii, et see on igati väärt ja kohustuslik külastamine. Nii kuna me selle kogemuse saime, siis räägin nüüd lähemalt mitmed soovitused ja tähele panekud, et teil ei oleks asjatut avastamist. Pilt: Härra G imeline panoraam Meie pere piletid (2 täiskasvanut ja 2 last) olid kokku u 62€. Parki sõites on parkimine olemas, aga see kujutab endast meeletut metsa alust, kus looklevate rajade mõlemad ääred on tihkelt autosid täis ja tegelikkuses on üliraske parkimist leida, arvestage sellega, et sõidate äkki pikemalt seal ringi. Plussiks on see, et kui saate metsa alla parkimise mitte väikesesse esiparklasse, siis on teie auto selle lõõskava kuumuse eest puude varjus....

Lõpuks saime ka meie ühiselt linna nautima. Kuna seljataga olid rasked 3 päeva, siis otsustasime teha puhkepäeva. Meie maja on mäe külje peal ja siin all on kohe suur rannalinn Senj. Kõigepealt siis rand. Siin on enamasti kivised rannad, vette soovitatakse minna plätude või spets sussidega, sest kivid on teravad ja merisiilikud pole kuigi sõbralikud kui peale astud. Ja vesi on nii soolane, et seltskonnast käis juba läbi nali "siin saaks kurki soolata" Linnake on tore, väikeste vanade majade, kitsaste tänavatega. Söök on muidugi nämm, kuid Eestlase jaoks kallima poolne. Samas kui mõtleme selle peale, et oleme turistidega sadamalinnas, siis on hinnad isegi odavad. Näiteks kalavaagen 150 kuna (ehk u 20€) ja õlu 16-30 kuna. (Kala, kalmaarirõngad, beebi kaheksajalad :) ) ...

Ma ei jõua tänast päeva kirja panna, oleme põrguliselt väsinud. Ainuke mida tahan jagada on Härra G tehtud foto ja siis saate homme teksti ja palju pilte. Aga miks selline pealkiri teemal, sest iga raske ronimise samm mille läbisime, keerates ringi ahmisime ilu ja rühkisime edasi...me ei kahetse!!! Kõrgus u 1000m

Tegelikult on see täiesti uskumatu, mis meiega eile toimus. Härra G sõitis päikesetõusuga Horvaatiast tagasi Sloveeniasse meile järgi. Esmalt viis sõit meid otse Ljubljanasse, kus pidime kohtuma kell 6 õhtul aukonsuliga. Otsustasime tutvuda ka linnaga, kui enne oli eesmärk teha ära kaks 4x5cm dokumendifotot, mis olid siis nõutud lapsel selle paberi jaoks. Kuigi piiril lubati, et saab ja ka aukonsul ütles, et pole muret, siis jäin mina kuni lõpuni skeptiliseks, et meil sihtpunkti jõudmine üldse õnnestub. Räägin natukene linnast ja Sloveeniast mida me saime siis rohkem teistest kogeda. Kuigi olen hetkel esimest päeva Horvaatias ja pole veel seda kohta tundma saanud, siis käsi südame, võin teile julgelt soovitada Sloveeniat. Vot see riik väärib ka olla lõppsihtpunkt, kus sa siis kolad ja n...

Ma kiiruga käin läbi need kaks päeva, mis sihtpunkti aega võtsid. Rääkides reisikaaslastest, õigemini siis lastest, siis sai juba esimese õhtu lõpuks selgeks, kes kelle kõrval ei tohi istuda ja kui pikaks tohib venitada vahepeatusi, et tagada autos harmoonia. Mehed jagasid esimesel päeval pooleks sõidu ja teisel nad juba tihedamalt vahetasid. Kohale jõudsime hostelisse u 23.30 ja teekonda jätkasime juba kell 7. Kuna alustasime teed nii vara, et süüa ei saanud ja kimasime otse edasi ning Tšehhis sõime. Oi meile see maa meeldis, see oli isegi odavam kohati kui Poola. Tulles ära ka just Eestis, kus alkoholi hind tõusis, siis isegi endise arvestusega oli siin ikka odavam. Nunnu maa mille sõitsime märkamatult nii ruttu läbi. Kuigi Tšehhi tundus juba maastiku suhtes teistsugune, siis kujut...