Kuu: juuli 2019

Pilt: Internet Ja ongi läbi, seekord meie reis oli rahulik ja igas mõttes ideaalne. Isiklikult mulle endale see piirkond meeldis rohkem kui eelmine. See oli mägine maastik, kaetud vanade külade, viinamarja- ja oliivide istandustega. Selline Itaalia hõnguline. Kliima ideaalselt kuum, hea söök, trühvlid...lihtsalt nii mõnus! Vižinada Küla, kus me ööbisime oli nagu täielik lotovõit. Imeline maja, veel imelisema vaatega. Kaege ise ja soovitame!!! Omanik Rita oli lihtsalt võrratu. Saabudes tervitas kohe istetehtud valge ja punase veiniga ja küpsetas küpsiseid. Lahkudes tegi ka kingituse.Enamus majapidamisi selles piirkonnas teevad ise oma oliivõli ja igasugused veinid ja muud joogid. Nägime, kuidas Rita müüs oma tooteid, sest teadjad käisid aina küsimas. Härra G kes Oliivimuuseumis deg...

Ülle suur soov oli näha ka vihma Horvaatias. Euroopat rünnanud kuumalaine mõjutas natuke ka meid, viimased 2 päeva ja ööd oli nii kuumad, et magada ei saanud, öösel temp vist alla 26C ei langenud. Vaatasime viimasel õhtul, kuidas kaugusest hakkas tulema pilve ja isegi Rita ütles, et peab tulema vihma, kuna kell 8 oli kuulda kõrval külas asuva kiriku kellasid. Nii me siis istusime ja ootasime. Kuna vaade oli meil ju ideaalne, siis kaua ei pidanud ootama seda vaatepilti, mis meid tundide viisi lõbustas. See oli midagi hämmastavat. Kõigepealt nägime me pikalt kuidas taevas ainult välkus ja mägede tõttu kajav müristamine ei katkenud. Vižinada küla keskplatsilt tehtud kaader Ja siis hakkas trall, sama kiirelt kui silm pilkus olid tohutud tuuled ja vihm+rahe koha. Oma rõdult jälgisime ...

Horvaatias on väga uhke kogu erinevast ajastust kirikuid. Ka meie Vižinadas oli lausa 3. Enamik kirikuid Istrias on Romaani stiilis.Meie maja kõrval oli väikene kirik St. Barnabas. Pärineb 12 või 13 sajand ja lainedati Barokk stiilis 17 või 18 sajand. Kirikus on üllatavalt hästi säilinud 14 või vara 15 sajand maalitud freskod. Need kujutavad Kristuse elu ning mõlemal pool ust on kujutatud põrgu ja taeva tseenid. Nii palju ajalugu ja kultuuri, soovitan tutvuda kõigega, kus uks lahti :) https://www.youtube.com/watch?v=na3hbL1LsLw&feature=youtu.be

Me ka ei jäänud õnneks oma koopaelamusest ilma. Avastasin meie elamiskoha läheduses  ühe suure koopa ja võtsime selle plaani. Istrias on mitu sellist koobast. Meie perele oli selline esmakordne kogemus. Koobas avastati suht hiljuti 1976 ja külastajatele avati 1995.a Väga värskendav oli ronida üle 30C kuumuse käest jahutavasse aukku maa sees. Lubatud 14C oli lausa ideaalne …tüüpiline eesti Jaanipäev :D Võrreldes Rebaste Sloveenia koopaga kus oli 10C ja neil hakkas isegi jahe. Sa jalutad 50m sügavusele maapõue ja suudmest-lõpuni on 150m. Igastahes oli niii lahe kogemus, giidid viisid väikeste eri keelsete gruppidega, väikeste vahedega sisse. Koobas koosneb 5 kambrist, kus tehakse paus ja räägitakse ning näidatakse väga põhjalikult kõike vorme. Kui meile jalutasid vastu  v...

Uurisime üks õhtu Rita käest, et mis on siinse piirkonna ajalugu, sest siin on vanad külad, milledes on palju vanu ja mahajäetud maju. Uusehitisi on vähe näha ja üksikud renoveerimised käivad. Seda maad on tugevalt räsinud sõjad. Alates teisest maailmasõjast, kui piirkond tühjaks jäi, sest elanikud põgenesid sõja eest ja sinna otsa 90.ndates kodusõda. Tagasi tulles pole paljud saanud oma kinnistuid enam tagasi ja nii see kõik seisab. Kuna see meile huvi pakkus, siis soovitas ta veel ühte kohta mida külastada. Kaks küla, mida üle oru vastas mägede otsas näeme. Tegemist on siis küladega, mis sõja ajal tühjaks jäid ja praeguseks väga minimaalselt asustatud. Loodus on teinud oma töö ja hooned vallutanud. Seal oli mõnusalt vaikne, peaegu null turiste. Saime vaikuses uudistada ja pildista...

Ülle oli juba varem kodutööd teinud ja meile valmis vaadanud lähedal asuva Pula linna, kus on kultuuri kohe südamest. Peamine vaatamisväärsus Pula Arena. See on ehitatud 27 BC – 68 AD ja on üks suurimatest säilinud Rooma amfiteatritest maailmas. Lisaks parim säilinud antiikne monument terves Horvaatias. Kellel rahast kahju, siis ümber selle saab teha nii tiiru, et näeb kogu konstruksioonti, aga sisse minnes pääseb ka areeni all asuvasse keldrisse, kus on oliiviõli ajalugu ja suur väljanäitus antiikseid anumaid/vase. Aga väga palju avastamisrõõmu pakkuv linn, mis on täis erinevaid antiikseid ehitisi: Augustuse tempel, ehitatud 27 BC-14 AD Sergii antiikne triumfikaar, ehitatud 29-27 BC Oliiviõli muuseum, kirikud, erinevad ülivanad antiiksed hooned jne… ...

See piirkond on täiesti teine ja omamoodi. Maastik on peamiselt mägine ja enamasti on külad mäe peal. Olles ise ühe  tipus same koguaeg ka teisi näha, eriti pimedas. Perenaine Rita (meie elukohast räägime hiljem) soovitas ühte nähtavat linnakest. Foto: Härra G Linnulennult on see meist ainult 6km aga mööda teid u 16km. See oli omamoodi kondamine. Armas, kitsaste tänavatega vanalinna ajalugu ulatub ülikaugesse minevikku. Ümberkaudses piirkonnas on märke vanadest tsivilisatsioonidest aga ka Illüürlaste ja Keldi hõimudest, kes elasid siin enne Rooma invasiooni teine sajand enne kristust kuni 539 aastal Bütsants selle üle võttis. 1358-1797 kuulus ta Veneetsiale. 1558 aastal sai ta linna staatuse. Foto: Mina :) 2011.a oli piirkonnas elanikke 736, linnas 164 Foto: Mina :) Gro...

Hommikul Härra G tuvastas, siis meie auto mure põhjuse. Turbo lõdvik läks lõhki, suur lõhe voolikus. Kuna oli pühapäev, siis elementaarne, et nii spetsiifilist juppi me ei leia naljalt. Öösel mehed libistasid närvide rahustamiseks ja toru lappimiseks kaks õlut ja hommikul teip+õllepurgi paigaga saime mingisuguse lahenduse. Selleks päevaks läks reisiseltskonna tee lahku. Meie ei hakanud riskima oma autoga ringivaatamist ja põrutasime otse Horvaatia ööbimis kohta. Aga perekond Rebased olid juba  ammu valmis vaadanud Sloveenias kuulsad Postojna koopad ja sõitsid neid avastama. Arvestama peab sellega, et väljas tuleb pileti järjekorras seista kuni 30 min tippajal. Parkimine terveks päevaks 5€. Hind on krõbe aga väärt külastust. Arvestama peab sellega, et 10C koopas võib hakata jahe...

Seda oli kohe teada, et 2017 aastal Horvaatia külastus ei jää viimaseks. See maa on nii mitmekülgne ja rohkeid avastusi pakkuv. Seekord sai valitud Istria maakond Põhja-Horvaatias, eesmärgiga kiirelt hüpata ka üle piiri Itaaliasse. Eelmine kord kui tulime väikebussiga, siis kimasime ühe ööbimisega  kohale. See oli päris karm kogumus närvidele ja tagumikule. Sai vastu võetud otsus, et aitab tormamisest. Ja kuna bussi ei saanud, siis kaks peret on seekord igaüks oma autoga. Eestist alustasime rahulikult ennelõunat sõitu. Ööbimised olid u valmis mõeldud Poolas ja Sloveenias. Seekord me ei hakanud ette vaatama ööbimist. Poolas oli selles suhtes lihtne, bookinguga hakkasime jälgima ettejuhtuvaid kohti. Hoiatan siinkohal , ärge jääge sellega liiga hilja peale, paljutes kohtades lõppe...