Tunnistan ausalt, et piirkond kus me olime on suhteliselt “vaene” turisti vaatamisväärsuste suhtes. Kuigi loodus seal on hingematvalt võimas igal sammul. Selleks, et ikka mingeid muuseumeid, varemeid jne näha peaks sõitma Istriasse või lõuna poole veelgi. Kuigi beebi oli üli vapper reisiline, siis ei hakanud me teda solgutama pea iga päev 2h üks ots sõitudele. Proovisime leida rohkem lahedal asuvaid punkte.
Reisikaaslased soovitasime Plivitcesse minna (meie esimese reisi ajal käisime seal ), see on nagu igale horvaatia turistile kohustuslik külastus, mis jätab tugevalt võimsa mälestuse.
Meist mitte kaugel Crikvenicas oli väike aga tore AQUARIUM CRIKVENICA
Lisaks on google mapsis näha vaate kohti nagu “Eyes of Vinodol”, need on kõrgel mägedes asetsevad vaateplatvormid, kus on vaade kogu rannikule ja maastikule. Soovitan neid ka läbi sõita.
Ükspäev tagasiteel Rovinjist nägime sõites mäe peal mingeid antenne või ilmajaama ja mõtlesime, et huvitav kas sinna otsa saaks minna. Teed otsides sattusime sellisesse kohta nagu Ućka Rahvuspark, mis on kogu see mägi. Tipus on võimas vaade üle vee Rijeka peale ja suurtes ning tihedates metsades on palju matkaradu. See on koht kuhu me kindlasti lähme tagasi ja matkame mõne raja!
Horvaatia sisemaa pakub ägedat ekstreemsust, Zipline. Neid kohti on mitmeid ja suured reklaamid igal pool. Mõtlesime, et teeme ka proovi 😀
Soovitan proovida! Ma üllatavalt ei kartnud ja nautisin seda täiega. 1,7 km sõita nägu ees nagu linnuke alla, ma ei tea mis utoopiline kiirus mul isegi oli. Härra ostis mulle ka kaamera pähe, kahjuks tema tungival soovil on terve sõit mu lõusta näha 😀
Oleks teadnud, et kaamera heli ka võtab, siis oleks ma midagi head terve tee mulisenud 😀
Lisaks uuesti ka veepark, kuhu me ei läinud aga teine reisipere läks. Sellest oli ka SIIN juttu. See on paari aastaga veel suuremaks ja võimsamaks ehitatud. Tervele erele garanteeritud kogu päeva veetmine. AQUACOLORS