Teisipäev, november 29
Shadow

Horvaatia 2022, vol.6 Kokkuvõte

Võtame meie reisi kokku.
Tagasi tulles sain ma kahjuks “solgutamist” lennujaamas. Enne kui sinna jõudsime ütles poeg juba flightradarit vaadates, et emme su reis hilineb ja siis tuli ka sõnum. Kell 10:05 lend tõsteti Kella 14 peale. Me viitsime aega üle 6 tunni seal väikeses lennujaamas.

Meie õnneks kui majutusest lahkusime, siis võtsime just avatud pagariärist kuumad pirukad ja joogid, sest lennujaama oli pea tunni ajane sõitmine. Meie pidasime siis lennujaama ooteruumis perega väikese pikniku ja ma saatsin oma pere teele Eesti poole. Palju oli Eestlasi lennul, kes olid Krk saarel puhanud ja söömata nii vara ju hotellist tulnud ja kui kuulsid, et nemad, kes olid kell 06:00 samamoodi hommikul tõusnud ja peavad söömata kella kaheni kannatama, neis tärkas “Karen” 😀
Kell 12 lubati lennufirma poolt anda söögitalongid, paljud ei suutnud seda oodata ja siis võtsid võileiva ja joogi (umbes 10€). Lennujaama uhkes ooteruumis oli mitu päris korralikku toitlustajat, kuna me tulime juba turvakontrollist läbi, siis oli meie valikus ainult joogid, võileivad, saiakesed ja jäätis. See vaucher oli ka paras tüng ja tekitas reisijates ülisuurt meelehärmi. Mina kes olin juba söönud natuke ja üks saiake oli isegi kotis ning ma niigi söön vähe, siis kahju oli lausa perekondadest kes 45 HRK eest pidid saama ühele inimesele toidu. Miks pahameel? Seletan: seal kohvikus maksis jook 35HRK ja võileib 30HRK. Võileivast üle jäänud raha eest ei saanud isegi juurde makstes jooki. Seega läks kõigil see raha jääk raisku ja sa pidid täis raha eest ostma joogid juurde.
Minu suureks meelehärmiks oli lennujaam nii räpane 🙁 Horvaatias on üldse prügikastide ja prügiga kiivas teema, olen sellest eelmistelgi aastatelgi kirjutanud. Aga panin siis teadlikult kaasa võetud teki ja oma suure kampsuni väga musta põranda peale, et Bebe saaks siputada. Igalpool ümber ringi kuna prügikaste polnud oli eelmistest reisijatest kõik rämps maha jäänud.
Ma üritasin hoida oma tuju üleval ja lõpuks lennuki tulles sättisin beebi siis uuesti kõhukotti. Esimeses teemas kirjutasin, kuidas ma nagu jõumees turvahälli ja ratastega tulin mööda lennujaama, siis seekord jätsin jalad autosse ja olin ainult turvahäll ja väike kott. Ja kogu see kari lasti korraga “kes ees see mees” lennuki poole jooksu. Sain viimaste seas lennule, sest miks rabeleda, kuna mingi imega oli minu iste vahekäigus (väikelastega on alati akna all) ja kolmeses reas oli minu ja teise reisija vahel tühi koht (tulles oli ju lend nii ülebookitud, et pakuti 250€ neile, kes loobuvad lennust). Bebe magas mõnusalt juba kotis ja siis ilmub ilus stjuardess ja palub tungivalt laps kotist välja võtta ning rihmaga sülle võtta. Lisaks palus mul ikkagi teise reisijaga koht ära vahetada. Üritasin selgeks teha et laps magab ja minu küljes kõvasti kinni, ei aidanud ja mis siis arvate, et juhtus….

See väike reisisell ärkas üles ja 2h lennust üle poole oli ärkvel. Minu ja kaasreisijate õnneks oli ta nii rõõmus ja vaikne. Tänu tühjale kohale ei saanud noormees meie reas arugi, et titt vahepeal rinda sai.

Palju raskem ja julmem oli peale nii pikka päeva Riia lennujaamast Tartu poole koju sõitmine. Esiteks tänu lennu hilinemisele pidin maksma ettemakstud parkimisele 7€ juurde ja siis selleks ajaks oli Bebel juba villand kogu rännust ja ta nuttis südantlõhestavalt kogu poolt tundi kuni ma üritasin Riia kesklinnast välja saada ja peatuda. Jõudsime u kell 18 Riia. Mina olin selleks ajaks juba 13h üleval olnud ja vähemalt 4h koju sõitu oli veel ees. Ma sain temast täiesti aru, igasugune väsimus juba murdis hinge ja vaimu.
Saime kodu uksest sisse kell 11 öösel.
Nii hea oli kodus olla!

Tuleme tagasi siis Horvaatia juurde. Google jõudis mulle siis juba ka väikese kokkuvõtte saata, et kus need punktid, mis me käisime see kord.

Kuna me olime seekord siis juba viiendat korda ja oleme olnud erinevates piirkondades (va sisemaa), siis oskame vastavalt oma eelistusele tulevikuks paremad valikud teha.
1. See, et sa võtad maja rannale lähemale ei tähenda, et sa siis koguaeg ja rohkem ujuma lähed!
2. Võtad maja ranna lähedal, siis oled sa raudselt turismipiirkonnas, kus ongi ainult rendimajad, söömine kallis ja puudub meile juba harjumuseks saanud kohalik pood ning pagariäri. Sest nii mõnus on ju hommikul kui veel teised magavad jalutada pagarisse, võtta kuumad värsked saiad ja teha peredele hommikutervitus. Eelista ööbimist rannast kaugemal, sest niikuinii sõidate ringi ja saate siis ujuma.
3. Igal pool Horvaatias ei ole oliivi või veini piirkonnad. Seda on juba maastikust näha, kui puuduvad vastavad istandused. Seega Istria ja Dalmatia on oliiv ja vein ning see keskmine osa on enamasti mesi ja juust. On kõiki saadusi teistes piirkondades ka aga vähe ja palju kallimalt. Kes on ikka väga suur oliiviõli kasutaja ja hindaja nagu meie siis soovitame ka käia ära Pulas kus Härra G õppis seda degusteerima ja kõik müüjad pakuvad enne maista, siis oskate ise eristada meki järgi. Pulas on siis Oliivi muuseum, mis seda lisana pakub. Mesi on väga hea! Erinevate maitsetega ja juust ka. Veini saab ka liitriga ostes u 3-4€ liiter ja kallimad on paremad kui mis iganes meie poes pakutavad!
4. Sõidad rannast kaugemale sisemaale võib söömine olla juba poole odavam.
5. Suurlinnad: Pula, Dubrovnik, Rijeka, Rovinj, Krk jne on väärt külastamist.
6. Kindlasti koopad, Plivice järved ja meie tahame tulevikus minna (seekord jäi liiga kauge sõit) Dragons Eye

Pilt netist!

7. Alati kontrolli maja või korterit bookides, et mis tingimused seal on!? Kliima, pesumasin jne
8. See aasta sai meie auto ka kannatada mitu korda, suured autod lihtsalt rihitakse kas parklas või linnaliikluses. Sest tänavad ja teed on väga kitsad ning kohati pigem ühesuunalised.

Kokkuvõtvalt, nagu olete ise saanud juba lugeda, siis olime me juba viiendat korda, see on juba piisav tõestus, et me soovitame seda riiki. Härra G ütleb õieti, see on lihtsasti sõidetav ja meile taskukohaselt kõige lähem maa, mis pakub sooja vett, kõrvetavat päikest ja Vahemere naudingut. Järgmine aasta on nemad ka juba euro maa 🙂
Ma see aasta nii tõrkusin kirjutama blogi, sest mulle tundub endale, et keegi ju ei loe, aga oma perele on see ikkagi mälestus, mis kunagi raamatukaante vahele saab väärikalt.
Aitäh ka teisele perele, et meiega kaasa tulite ja loodame, et saite ka pisiku 🙂

Perekond kaasreisilised 🙂

Kõige hullem on see fakt, et eelmine aasta oli meil ülivõimas ja sündmusi täis Horvaatia reis aga ma ei pannud sõnagi kirja 🙁 Vaatame, äkki leian endas selle aja ja jõu.
Aga mis ma pean lisama. Meie pesakond on ikka ülitubli. Eelmine aasta hakkasin kohe sõrgu vastu ajama, et mina beebiga ei reisi. Teate ju küll, kuidas siis ema istub, titt nagu puuk küljes. Aga meie 15 ja 12 aastased on nii suured ja ülitublid. Kõik tegelesid ja mässasid koos nii harmooniliselt, et mul ei tekkinud kordagi seda stressi, et mina pean ainult Bebega mässama. Muahh mu kullakesed!

EDIT: Sellise hilinemisega lennu puhul maksavad lennufirmad kompesatsiooni, ma sain siis 250€ valuraha.
Selleks peab reisija ise selle avalduse täitma, kui tema lend on üle 3h edasi lükatud ja vist määras ka lennu kaugus.

2 Comments

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.