Kuigi aktiivselt INSTAGRAMIS olen pilte ja juttu jaganud, siis ka sinna ei ole ma suutnud Wadi Rumi kogemust kirja panna, ausalt öeldes siiamaani seedime seda mida nägime ja kogesime. Ma vajan sünonüümide kogumikku oma ajusse, et suudaks ennast väljendada ja siis ka ei annaks ma 1% edasi sellest, mis see endast kujutab.
Tee lõunasse mööda kiirteed oli vähesema asustusega ja vaatepilt muutus juba räpasemaks. Eluolud on väikesed uberikud ja telgid. Pilti tekkis juba kaamleid, kitsi, lambaid. Ja maanteedel nagu ka linnas puuduvad vist liiklusreeglid 😀
Hästi palju on ka lamavaid politseinike, neid siin maal jagub nii linnades kui ka maanteedel.
Kui muidu maastik oli lame kõrb, siis Wadi Rumile lähenedes hakkas tekkima juba mägesid.
Kõrbes on ka Jordaania üks kõrgemaid mägesid.
Wadi Rum sissepääs on muidu 5 JOD, Jordan passiga tasuta. Meie pidime jätma auto külastuskeskuse parklasse, seal samas asub ka beduiinide küla. Meile saadeti ööbimiskoha poolt vastu jeep. Ja siinkohal unustage ära igasugused turvanõuded.
Neid oli seal uutest räsituteni aga üks asi oli sama, inimesed võetakse ilma igasuguste turvavöödeta kasti ja ka vajadusel sisse. Sees oli vähe ruumi, sest sinna muidu läksid kotid ja oli kaasas juhil oma varustus. Meie oma pakkuja kaudu võtsime kohe ka tuuri. Kuna jõudsime keset päeva, siis boss ei määrinud meile terve päeva oma (soovisime näha päikeseloojangut) vaid saime 4h oma, mis hakkas kohe seal samas. Tubli noormees, viis meid siis mööda kõrbe sõitma ja peatus ka kuulsamate kohtade juures.
Enne seda söödeti beduiini telgis kõht punni ja hakkas rall. Meie ostetud sõit oli 35 JOD nägu ja söök sinna juurde 5 JOD nägu.
Ilmaga meil vedas, päike paistis mõnusalt ja soojalt, temperatuur oli u 18C
Päikeseloojangu eel viidi meid ühele lagedamale väljale, kus iga beduiin oma tuuri rahva viis kivide juurde, ning mõni tegi ka teed ja vaadati koos loojangut.
Päikeseloojang vaadatud ja hea tee sees istusime uuesti auto peale ja suund võeti laagri poole.
Laager sai valitud natukene ka kokkuhoiu ja elamuse suhtes. On ka selliseid telke, kus on suur telk, keskel lõke ja äärtes matid maas ja magatakse ühiselt (see on kõige odavam), meie võtsime Bebe pärast järgmise variandi, kus on eraldi majad. Bookingus saate ise valida ja otsida oma mugavuse järgi. Meelde tuleb jätta, et talvel tulles neil ei ole soojendusi sees ja suvel jahutust. Lihtsalt öösel temperatuur suvel on mõnus, et ära ei lämbu magades.
Aga talvel on suured soojad tekid lisaks. Külm oli tõesti, u 2-4 kraadi ja selle sees pidime suutma riideid (mähkmeid) vahetada kogu perel. Sellest olenemata oli nii mõnus. Jahe õhk, pimedus ja vaikus aga teki all mõnusalt soe.
Õhtusöök ja koosviibimine oli suures telgis, kus küdes suur kamin keset tuba.
Koguaeg pakuti ka kuuma teed ja beduiinid ajasid meiega juttu. Sai vesteldud niisama kohalikust eluolust, maailma poliitikast ja no muidugi ka jalgpallist 😀 Kohalikud tõestasid, et olenemata pidevalt sellises eraldatuses elamisest on nad väga avara maailma vaatega. Pidid lugema palju raamatuid ja külas olles netis uurima asju, lisaks kõik see iga päev turistidega vestlemine.
Meie ööbimine Wadi Rumis läks maksma u 50euri (hommiku ja õhtusöök lisaks)
Tagasi külastuskeskusesse toodi meid juba vara hommikul, siis oli selline seenevihmane ja mäeotsad embasid pilvi. Kogu see viibimine seal oli midagi sellist, mida ma elusees ei suuda edasi väljendada teile, te peate ise minema ja kui vähegi võimalik, siis ööbige!
Tagasi sõites meie juht peatus kaamli karjas ja kutsus nad meie juurde, arvasime, et need väga uudishimulikud söövad meid ära 😀
Nagu ma enne mainisin, siis siin on null turvanõudeid sõitmisel, ka lastel… Nii sõitis Bebe külastuskeskuseni…
Ma Insagramis kirjutasin ja näitasin milline hitt on Bebe siin maal 😀
Kokkuvõtvalt, oli see meile elu kogemus, minge kindlasti sinna kui võimalus tekib, see on igasugu raha väärt ja teie hing on saanud väärt elamuse.
Ahjaa, seal on täielik nutimaailma detox. Puudub igasugune neti ja ka telefoni ühendus!