Kuna me rallisime autoga mööda saart eelnevad kaks päeva, siis soov oli näha ka ehtsat vanalinna oma ilus ja võlus. Arvasime, et Paphoses on ka see olemas aga mitte sellisel kujul nagu ettekujutasime. Seetõttu tuli viimase hetke otsus pingutada pealinna sõita.
Küprose pealinn on Nicosia, mille asustus on u 5000 aastat tagasi. Kreeka mütoloogia järgi Nicosia oli sireen, Acheloosi ja Melpomene üks tütardest. Tõlkes “valgete jumalate linn”.
Poliitiliselt on olukord keeluline saarel, Türgi okupeeris Põhja-Küprose ja neile kuulub selle võim, siis on Nicosia ainuke pealinn Euroopas, mis kuulub kahele riigile. Linnast jookseb läbi okastraadi ja relvastatud valvega piir.
Pealinna ümbritseb võimas kivimüür, mille ehitamist alustati juba keskajal ja lõpetati Veneetsia Vabariigi poolt kesk 16.saj. Enamus sellest on säilinud ja keset seda läbival kahe riigi piiril on ainult üks ületuspunkt.
Nii me siis jalutasime mööda vanalinna. See on täis võimsaid vanu hooneid erinevatest ajastustest. Ägedaid dekoratiivseid apelsiinipuid ja väga multikultuurset rahvast. Eestlasele Türki minek on tavaliselt passiga. Tegime proovi ja saime ka oma ID-kaardiga üle. Pandeemia tõttu oli vajalik lisaks ka lausa kolme vaktsiini tõend. Ühes piiripunktis näitasime lausa kõik kolm tõendit: Cyprus flight-pass, synlab negatiivne tõend ja vaktsineerimise tõend.
Kaua me üle piiri ei olnud aga jõudsime külastada kiirelt ajaloolise väärtusega Buyuk Han hoonet ja Samanbache linnajagu. Mõlemal on põnev saatus olnud ja huvitav külastus.
Buyuk Han 
Samanbache
Ledra tänava piiriületusest satub kohe ahvatlevatele turutänavatele. Hoiatus, seal on igasugu võlts kraami üliodava hinnaga, nad võivad piiril kahtluse korral kontrollida ja konfiskeerida. Aga kuigi mõnisada meetrit eemal on tegelikult sama maa, siis on kultuuriline erinevus juba täiesti tuntav.
Kindlasti sööge õiget kohalikku kebaabi. Ja nende tee on fantastiline!
Aga kassid ehk siis Kedid. Erinevalt Küprose kassidest, siis Türgi on neid täis aga nad on kõik metsikud ja tunnevad ainult söömise ajal sinu suhtes huvi 😀 Ja neid võib su laua all ja ümber olla näiteks 9 tk nagu me mingi hetk suutsime kokku lugeda.
Nii kui piiri ületad tagasi Küprose poolele, on kassid kohe palju “sinuhuvilisemad”
Kaua me ei jõudnud ringi liikuda linnas, et oleks veel mingeid “must see” vaatamisväärsusi otsida jõudnud, tegime siis sellise mugava otsuse ja läksime Shacolase tornmuuseum ja observatoorium tippu. Seal on kogu linn näha. Saate uudistada ja imetleda, milline põnev katuse elu neil seal on ja on ka näha üle piiri, kuidas Türklased ennast meeldetuletavad.
Hästi pingutate, siis on näha kuidas eemal mäe peal on ülisuurte mõõtmetega Türgi lipp.
Aga kokkuvõtlikult pakub Nicosia sellist multikultuurset, ajaloolist ja avastamisrõõmu pakkuvat elamust. Hinnad on seal soodsamad kui Paphoses. Ainuke “miinus” on siis mere puudumine, mistõttu ta polegi suurte hotellidega kuurorti tüüpi turistikas.
Parkimist leiab igal sammul kesklinnas ja kõik on jalutamiskaugusel (Parkimine oli 6€ päev).
Natuke meenutasid mõlemad pooled oma rutikaalsuses ja lisa sinna juurde 40 kraadine kuumus Indiat….oh milline nostalgia. Aga inimesed on hästi rõõmsad ja sõbralikud ning pole sellised ülipealetükkivad.