Enne reisi lõppu sai külastatud ilusa ilmaga Þingvellir ehk siis lihtsamalt kirjutatuna Thingvellir Rahvusparki.
Ilm oli hommikul vaikne ja mõnus, kuigi krõbedalt külm. Kuna olime saanud hooti tugevaid lumesadusid, siis oli ka see koht paksu lumekihi all ja omamoodi müstiline ja äge, samas oli aimata, et ei tajunud koha tegelikku olemust. Igal pool on korralikud laiad laudteed ja mõnes kohas oli see kõrgemal asetsev laudtee ja põlvekõrgused teeäärised lumega tasa. Googeldasin suviseid pilte ja see on siis täiesti teistsugune. Seega olenemata aastaajast on see väärt külastus.
Þingvellir on siis see koht, kus maa rebeneb pooleks ja sul on võimalus kõndida selles lõhes. Ajalooliselt on see Islandile üks tähtsamaid kohti, ma ei hakka seda kõike teile lahti kirjutama, palun lugege ise huvi korral nende kodulehe lingilt. Aga isegi kui teid see ei huvita, siis on ta mõnus jalutamine ja looduse jõu nautimine.
Minu poolt siis pilte, et saate natukenegi aimu. Gullkistani kaaslased on ka seal näha, et anda aimu, kui tühised mutukad me tundume 😀
Kiriku kõrval asetsev maja pidavat kuuluma peaministrile.
Liustiku sulavesi, mis täidab pragusi on üliselge ja kuigi sildid paluvad mitte raha loopida, siis on põhjad kaetud müntidega
Kuna plaanisime päeval rohkem sõita, siis läksime varakult sinna. See oli kõige mõistlikum otsus, sest…
Tagasitulles tabas meid lausa ebameeldiv üllatus, et kellaaeg oli jõudnud sinnamaani kui suured turismibussid ummistasid parklaid ja kogu see inimlaviin oli vallandunud. Seega soovitan minna varahommikul, on rahulikum.
Lisaks uurige kodulehelt täpsemalt ka parkimist, seal on mitmes suunas mitu parkimis kohta ja tehke oma eelistus. Koht ise on tasuta aga auto parkimistasu on 500 ISK