Jõudsime meie Maroko rännakul kõige idapoolsemasse punkti, Merzouga. Siin algab Sahara kõrb. Kuigi vaatad, et kogu see ma ju omamoodi kõrb, siis sinna jõudes sa näed konkreetselt kui erinev “õige” kõrb on, luited on näha kaugele.
Kui meie eelmine kõrbe kogemus Jordaania Wadi Rum’is oli omamoodi ekstreemne, siis lubasime seekord natuke edevama ööbimise. Ja milline luksus…
Laagrisse jõudmine on enamasti sellistes kohtades nii, et kohtud kokkulepitud kellaajal “meetingpointis”, sind koos kottidega võetakse Toyota kastikasse ja viiakse õigesse laagrisse, täpselt nagu Wadi Rum’is, ainuke erinevus selles, et seal ei lubata kunagi võõral sisse sõita omavoliliselt. Aga Saharas, kui su auto on 4×4 ja eelnev kokkulepe. Sest pinnas on pehme liiv ja kinnijäämine on kerge juhtuma. Kuna düünide ju looduslikult liiguvad, siis ei saagi omada seal laagrit kõrbe peal, düünide vahel.
Laager asub kõrbe ääres tugevama pinnase peal, ning teistega suhteliselt lähestikku. Aga see ei sega soovitud kaamlitega sõite, kelle “parkla” ootas poole maa peal laagrisse, päikese loojangu vaatamist düünide peal ja muud õhtust rahvuslikku eeskava.
Uskumatu, kui fantastilise võõrustaja peale me sattusime https://www.booking.com/hotel/ma/sky-view-camp.et.html
Hassan, noor mees, erakordselt hea huumori, mälu ja võõrustamisoskusega, ta rääkis kõikide oma klientidega vabalt: berberi, hispaania, inglise, prantsuse, ja araabia keelt. Mäletas, mis talle just enne räägiti ja tundis huvi, kas kõik hästi ja hoolitses kõikide eest.
Enne õhtusööki viidi meid vaatama ja pildistama päikese loojangut. Meiega koos “meetingpointist” tulnud Hollandi vanapaar kappas kaamlitega nende parklast 2,5h, vaadati ka kuskil düünide vahel päikeseloojangut ja laagrisse jõudes naerdi, et tunnevad nüüd kaamlit oma tagumikus pikalt 😀
Peale õhtusööki tehti meile ka kohalikku eeskava, noored poisid mängisid pille ja laulsid. Pärast õpetati meile ka neid mängima ja veedeti lihtsalt mõnusalt aega. Magama minnes oli kuulda kõrval laagrites sarnast asja, pidu kõlas poole ööni.
Pildil üks berberitest, nad soojendasid trumminahku lõkkel enne mängima hakkamist. Soojust muutis trummi kõla.
Nautige ühte laulu, mille lindistasin teile. Pealkirja ja sisu jään võlgu, loodan, et lõppes õnnelikult 😀
Nagu ma juba Dades Gorgesi juures kirjutasin, siis ei olnud ainult nemad kaks nädalat tagasi toimunud üleujutusest mõjutatud. Ka 250km eemal Mezoura sai sedasi üleujutatud, et Hassan rääkis kuidas nende laagrite kliendid olid 24h lõksus, sest kõrb oli nii ujutatud, et vesi lainetas ümber ringi. Hassan ütles, et oma eluajal polnud ta kunagi sellist vaatepilti näinud ja kohalikud vanamehed mäletasid midagi sarnast alles 70.ndatest.
Üleujutuse kahjustusi oli sinna sõites ja eriti tugevalt lahkudes näha tee peal. Kui siiamaani Marrakesh-Merzouga oli väga hea teekate ja sõiduolud, siis kõrbest võttes suuna tagasi teist teed Taroudanti poole, takistas sõitmist tihti ära uhutud teede ääred ja teele “voolanud” kivi+liiv.
