Meie ajastu inimesed on kasvanud Indiana Jonesi filmidega ja kolmandas osas on kustumatu kaader Petrast. Minu südamesse on see kultuuriline pärl jäänud aastakümneteks ja nüüd lõpuks saan ma seda ka näha!
Seekord olen koos Heleniga teinud suure eeltöö, et mida ja kuhu minna vaatama ja esmakordselt panime ka kaardi alusel paika päevade kaupa kava.
Mul pole enne ühegi reisi eel olnud sellist imelikku pabinat/stressi. Eks selle tingis suuresti fakt, et kui sa hakkad Jordaania reisimise suhtes otsima infot ja nõuandeid, siis see on suhteliselt puudulik. Ka inglise keeles. Härra G arva, et suuresti seetõttu, et paljud tulevad Iisraelist turistina 1-2 päevaks siia, kui siis sõidutatakse Petra ja Wadi Rumi. Selliseid hulle nagu meie jälle, et rendiauto ja ise rändame tehakse vähe. Muidugi kui siis lugema hakkad on suured kiitused, vaatamisväärsuste ja toidu suhtes ja siis…..siis tuleb palju negatiivset. Ma nüüd looda, et ei tee nüüd Jordaaniale liiga, aga paarkümmend blogi jne ning negatiivset on palju. See seisneb siis ennekõige selles, et nad on suured “suslikud” raha suhtes. Väidetavalt asjadel puuduvad hinnad (poodides ja restoranides), sest turistile on “oma hind”. Lisaks kõik teenused, mida üritatakse sulle pakkuda, selle suhtes hoiatatakse, et sa pead oma kokkulepped väga läbi mõtlema. Esiteks kui uurid ja rendid mingi teenuse ette, siis lepi kohe kokku hind. Kohapeal võib see muutuda. Lisaks head näited: Lepitakse kokku auto, pärast selgub, et sina räägid autost, tema nägu. Ja palkad beduiini ennast kuhugi viima, ta viibki su sinna ja jätab, sest sa ei leppinud ju edasi-tagasi teenuse ja siis küsib uuesti. Kuskil sattusin ka sellise võrdluse peale pealinna Ammani suhtes, et see on räpasem, lärmakam ja ebameeldivamate kauplejatega kui Egiptus. Me pole seal veel käinud aga olen aru saanud , et see oleks nagu suurim solvang.
Ma kirjutan nüüd seda blogi jälle seekord, et tuttavatel ja meil endil hea lugeda aga ka ennekõige seetõttu, et meie kogemused (nii head, kui halvad) annaks teistelegi julgust see rännak ette võtta! Ma loodan ja oleme kindlad, et me kummutame nii mõnegi negatiivse punkti, mis kuklas kummitab.
Nii, aga räägime siis algusest lähemalt.
Tegelikult pidime siia tulema 4 päevasele reisile juba u 3a tagasi, kui odavad piletid müüki tulid, siis nagu ikka koroona rikkus plaanid. Seekord oleme siin maal siis lausa 11 päeva, oleme jälle viiekesi ja liigume mööda Jordaaniat ülevalt alla, nagu ka kaardil. Suurimad plaanid on: pealinn Amman, Jerash, Petra, Wadi Rum, Surnumeri ja loodetavasti ka Punase mere rannik Aqabah.
Lend 12.30 Tallinnast Istanbuli, kus oli 4h ooteaega ja siis u 2h edasi Ammani. Bebe, kes meil siis juba 9 kuune oli väga tubli lennukis. Halastas meile ja teistele. Siim jäi kahjuks haigeks lennu ajal ja haigusevines kondas Istanbuli lennujamas ja eksis ära kaheks tunniks. Politsei oli juba tagajalgele aetud ja ema peas käis läbi igasugu hirmsaid stsenaariumeid. Kaasas polnud tal ka telefoni. See lennujaam on tohutult suur ja nii sigri-migri.
Jõudsime Ammani öösel ja viibime siis alguses kaks ööd siin ning põrutame Wadi Rumi kus algab meie tagasirännak pealinna poole.
Muidugi tahame palju näha kultuuri ja muu eluolu suhtes. Sulandume nagu ikka kohalikku ühiskonda ja sööme palju ja kõike, mis kätte saame 😀
Kiidan Turkish lennufirmat, milline mugavus, tase ja teenindus. Kahe väikese lennu ajal oli ka süüa, mis oli üks parimaid mida oleme saanud.
Ahjaa, enne kui unustan, kes soovib rohkem näha ja meile kaasa elada, siis ma tegin ka meile INSTAGRAMI konto 🙂
Aga hakkame siis pihta!