Olenemata maailma tabanud COVID kriisist, pole tegelikult meie pere reisimist lõpetanud. Oleme muidu ilusasti hoidnud ennast ja teisi ning kohusetundlikult ka kogu perega vaktsineeritud.
Tegelikult oli suvel hästi suur ja meeldejääv reis uuesti Horvaatiasse, kus me tutvusime täiesti uue piirkonnaga ja ka mitme uue riigiga. Kahjuks kibekiire elu, mis meid ootas tagasitulles viis mu energia ja mõtted blogimisest eemale. Võib olla mingi hetk ma istun maha, otsin välja pildid ja meenutustest jutupalad ja panen kirja. Olen selle oma perele ja teistele reisikaaslastele võlgu 🙂
Ja väga kultuuri rikas kiire lend Austriasse Viini.
Kuid alustame, siis seda juttu. Nagu pealkirjast lugeda, siis oleme me Härra G-ga täiesti uuel maal, kuhu meist kumbgi pole kunagi sattunud. See on siis erilise ja isikliku tähtsusega jõulukingitus temalt.
Viimasel ajal on koguaeg üliodavaid lende ennekõige igale poole euroopas ja nii jäi seekordseks leiuks Ryanairiga otselend Paphosele.
Eksite kui arvate, et tulime sooja, siin on ka talv, selline Eestlase Jaanipäev 😀 Ja naersime, et Küprosel on 340 päeva päike ja siis meie satume sellise aja peale, kus peale 14-18C temperatuuri on terve see nädal vihm, kui me oleme siin. Aga ei virise, sest tegelikult on kevadel hea tulla, vähem turiste ja päike ei kõrveta.
Koju jätsime maha paksu lumesaju ja -10C.
Hotelli broneerisime kohe rannikule ja rentisime auto lennujaamast. Kuna paljutes hotellides on hetkel veel kas sise või välis soojendusega bassein ja me sellises kliimas merre ei taha proovida, siis võtsime kodumajutuse/apartmenti asemel hotelli, et korragi vette saaks.
Ja kujutage siis nüüd ette meie 30 minutilist teekonda öösel hotelli, maal, kus on kogu liiklus ja autod “valepidi”, mõlemal puudus kogemus sellega 🙂
Larnaca Λάρνακα
Ma tegin natukene kodutööd, et mis vaatamisväärused me plaani võtame. Kuna auto on olemas, siis ei pea jääma Paphosesse paikseks ja saame enamus saart uurida.
See saareke üks maailma tsivilisatsiooni üks vanemaid piirkondi. Mistõttu on kogu saar täis peale imelise looduse ka rikkalikult ajalugu ja kultuuri mälestusi.
Kes kaarti vaatab täpsemalt, siis ei saa kahjuks teha kogu saarele tiiru peale, kuna põhjas on Põhja-Küprose Türgi vabariigi ala, mis küll kuulub Küprosele aga mille üle puudub tal võim.
Mööda rannikut kiirteega u 1,5h ja olime Larnacas, kus oli eesmärk näha flamingodega Larnaca soolajärve ja selle ääres asuvat Hala Sultan Tekke mošeed, mis oli rahulik ja vaimu virgutav külastus ja see oli täis kasse, täielik kassiparadiis.
Kindlasti soovitan lihtsalt parkida ranniku ääres linnas (suvel on parkimised u 2€ päev aga väljaspool hooaega pargi neisse vabalt tasuta.
Külastasime muuli, Larnaka kindlust rannas ja Püha Lazarose bütsantsi kirikut
Aga mõnusa päeva veetmiseks on kogu linna täis erinevaid kloostreid, kirikuid, kohvikuid, söögikohti, poode jne. Selline mõnus jalutamine ja ajaveetmine.
Enamus kirikuid, mošeesid ja kloostreid on tasuta, muud kindlused ja muuseumid on 1-2,5€
Ise oleme aru saanud, et tegelikult on siin seda kõike igal sammul nii palju, et me ei jõuagi kõike läbi käia. Pigem otsidki üles peamised kohad ja joosvalt aega jälgides valid juurde, mis huvi pakub 🙂