Hong Kong vol.3

Täna ründasime Macaud. Ainuke, kus on siis legaalne hasartmängud ja on nagu edev Las Vegase õde. Sadamast läks sinna kiirlaev, mille hind oli päris soolane kui aus olla , u. 170HKD. Aga tund sõitu ja olimegi kohal, põnev oli jälgida mugavas laevas kuidas kogu see saarestik ehitab, kerkivad kõrged sillad, sõidavad kaubalaevad, muud laevad jne. Kavalalt on sadamas vastas suur valik tasuta busse, mis viivad otse hotelli. Põhimõtteliset on Macau endine Portugali koloonia, kus on alles mingi osa selle ajastu ehitisi, mõned templid ja üliuhked hotell/kasiinod.
Peamine tunnus siis on see 16.sajandi St. Paul´si kirikuvaremed.

Meie ronisime siis sadamas Hotell Venecian bussile (vaadake kindlasti linki), sest seal pidi olema hotelli sees Veneetsia koopia…päris uhke oli.

Tegelikult oli nii raske seal. Meie nagu “maalt ja hobusega” ning kõmpida täiesti eksinult pea aegu keskmise küla suuruses majas, mis on poode täis ja aroomid pidid juba ära uimastama. Aga noh, ütleme nii, et kogemus seegi 🙂
Eesmärk oli ikka leida väljapääs ja minna siis seda vanalinna moodi asja otsima.  Põgenesime sealt ja jalutasime meeleheitel otsima. Saar on täis puistatud kõrghooneid ja hotelle mille uhke välimus ja sisu võtavab silmanägemise ära ning loodust 🙂 Natuke nägime ka seda Portugali aegset ehitust…
(muideks need puud on plastik…räme tüng!)

Kuna jalad olid hirmus väsinud ja mõtlesime minna tasuta bussile, siis piirkonna üks suurimaid hotelle jäi ette ja lootsime sealt küüti saada. Vastumeelselt lonkisin seltskonnaga kaasa Galaxy fuajeesse  (kindlasti vaadake kodukat). Ütleme nii, et saime elu kogemuse 🙂 Fuajees oli meeletult suur purskkaev, seina suurune ahvi aastale pühendatud installatsioon ja palju muud… VIDEO. Tänan õnne, et natuke filmisin, sest youtubest ja kodulehelt ei leia kahjuks korralikku videot.

 See on hotelli makett. Ta koosneb 3 ülisuurest kõrgest hoonest aga see kõik on maa peal ühendatud suure ühise hoonega. Fakt on see, et tegu oli üle mõistuse ehitusega.

Ülimalt võimsate tunnetega, loobusime bussi otsimisest ja võtsime takso, mis viis meid vanalinna (odav). Saime lõpuks näha kõike seda, mida otsisime 🙂

See oli HK-s esimene koht, kus kõrghoonete vahel oli nii tihe autoliiklus, mille ving  hinge kinni lõi. Arvasin, et kogeme seda varem….õnneks mitte.
Alguses tundus juba, et see suhteliselt kallis sinna sõit (muideks ka passikontroll!) on nüüd asjatu ja päeva raiskamine, siis saime sealt jälle täiesti teise emotsiooni ja elamuse 🙂

Saime siis  tipptundi tunda metroos, hakkas juba meenutama seda, mida me oleme meedias näinud ja eeldanud. Aga jäime ellu.

Tegelikkuses on siin liiklus kultuur tugev. Viidad näitavad kuidas liikuda (suunda), bussi peatuses ootavad trügimata sirges reas. Mitte nagu meil, eriti Tallinnas, kus vanamutilt võid saada sibulavõrguga mööda kaalikat, kui ta ei pääse esimesena ühistransporti, et üksikut kohta võtta 🙂 Metroos ei kakle ja trügi keegi. Meil on palju õppida sellest!