Ülle suur soov oli näha ka vihma Horvaatias. Euroopat rünnanud kuumalaine mõjutas natuke ka meid, viimased 2 päeva ja ööd oli nii kuumad, et magada ei saanud, öösel temp vist alla 26C ei langenud. Vaatasime viimasel õhtul, kuidas kaugusest hakkas tulema pilve ja isegi Rita ütles, et peab tulema vihma, kuna kell 8 oli kuulda kõrval külas asuva kiriku kellasid. Nii me siis istusime ja ootasime.
Kuna vaade oli meil ju ideaalne, siis kaua ei pidanud ootama seda vaatepilti, mis meid tundide viisi lõbustas.
See oli midagi hämmastavat. Kõigepealt nägime me pikalt kuidas taevas ainult välkus ja mägede tõttu kajav müristamine ei katkenud.
Ja siis hakkas trall, sama kiirelt kui silm pilkus olid tohutud tuuled ja vihm+rahe koha. Oma rõdult jälgisime seda kõike, saates seda reisisellide vaimustushüüetega.
Ma tunde tegin veel pilti. Äike oli nii võimas, et tihti lõi küla nii valgeks, nagu oleks päev. Sain paar üliägedat kaadrit, nautige….
Tänud kallile Härra G-le, kes kaamera sätistuse nii pani, et ma rahus luurasin 🙂
Lisa selgituseks, et mõnda kaardit sai ainult vähe lõigatud, sest maja katuseäär jäi ette lainurgale. Need äikesed olid tõesti taevast katvad!
Lõpetamiseks Härra G kaader, hommikul 6 ajal, peale öist tormi, selle vaatega jätsime me hüvasti ka meie ajutise elukohaga Horvaatias
