Hommikul Härra G tuvastas, siis meie auto mure põhjuse. Turbo lõdvik läks lõhki, suur lõhe voolikus. Kuna oli pühapäev, siis elementaarne, et nii spetsiifilist juppi me ei leia naljalt. Öösel mehed libistasid närvide rahustamiseks ja toru lappimiseks kaks õlut ja hommikul teip+õllepurgi paigaga saime mingisuguse lahenduse. Selleks päevaks läks reisiseltskonna tee lahku. Meie ei hakanud riskima oma autoga ringivaatamist ja põrutasime otse Horvaatia ööbimis kohta. Aga perekond Rebased olid juba ammu valmis vaadanud Sloveenias kuulsad Postojna koopad ja sõitsid neid avastama.
Arvestama peab sellega, et väljas tuleb pileti järjekorras seista kuni 30 min tippajal. Parkimine terveks päevaks 5€. Hind on krõbe aga väärt külastust. Arvestama peab sellega, et 10C koopas võib hakata jahe. Valituks ostutusid peamine koobas ja vivarium, kus saab näha neid koopa elusolendeid. Neid võib olla raske algul näha, sest nad on väikesed ja pimedas.
Piletit ostes broneeritakse sulle kohe rongi aeg ja soovitavalt 10 min enne väljumist seal kohapeal olla. Rongis on ka giid (selles keeles, mille algselt valisid va Eesti keel).
Koopareis kestab u 1,5h ja vivaariumis u 30 min aga arvestada võiks tunde kui on huvi edasi uurida ja tuvuda teiste vaatamisväärsustega.
Raske on edasi anda selle koha suurust, minge ise kaema.
Tekst, pildid ja soovitused: Perekond Rebased
Õhtul maandusime kõik õnnelikult oma Horvaatia elukohas!