Ja olengi kohale jõudnud. Päris kurnav aga põnev reis oli. Kõige hullem on see, et ma ei saa tegelikuses teile veel hakata nö õpetussõnu jagama, sest alles üks öö veedetud ja maja ümber ainult konnatud.
Sõitma hakkasin siis 2 jaanuari varahommikul kell 02.30 Tartust, bussiga Tallinn lennujaama.
Ma olen midagi ka hästi teinud, sest üllatuslikult olid sõbrannad ka bussijaamas ja valgete rätikutega lehvitasid tadaaa 🙂
Lend 07.15 Tallinn-Stockholmi ja seal peale 6 tunnist ootamist 13.20 (Eesti aja järgi 14.20) Stockholm-Reykjavik KEF, saabusime 15.40 . Eesti aja järgi oleme me siis 2h varasemad.
Mulle meeldis see, et jõudsime valges ja saime aknast juba uudistada maavorme. Vedas sellega, et lend tuli u lõuna rannikut mööda. Siis natuke hakkas juba koitma, et tegemist on vist maaga kus ongi kõik valge….pinnavorme oli aga ega kõrgust tajumata ei hoomanud suurusi.
Õnneks Gullgistani omanikud panid meid juba varem suhtlema saabumise teemal kahe naise Jen´i ja Erin´iga kes saabusid päev varem ja selgus, et Erin on laenutanud auto, millega tuli Reykjaviki vastu. Lennujaamast bussid on nii hästi arvestatud, et peale igat lendu lihtsalt ostad bussipileti (2500 ISK) ja u 45-50 min bussisõit linna. Aga vot edasi mine kuidas tahad, sest talviti pole ühistrantsporti!
Kui soovite seda maad külastada, siis sul ongi paar valikut:
1) Tulles ise ja elades korteris/majas on mõistlikum võtta rendiauto.
2) Turistina on tohutud busside tuurid, mis veavad sind mööda maad laiali, sest asjad asuvad kaugustes üksteisest.
Igatahes tänu Erin´ile me saime käia omale asju (süüa) ostmas linnas ja siis oli jälle üle tunni sõidu kaugusel meie uus kodu.
Tutvuge, see on siis Gullkistan minu uus kodu järgnevaks 2 kuuks. Hoiatan ja ütlen kohe ära, et seekord pole ainult reisiblogi nagu varasemad, räägin palju ka isikliku tegemisi (oma loome vallas) ja siinset hakkamasaamist!
Gullkistan koosneb siis kahest majast, esimeses kus mina elan (hetkel veel üksi) on stuudioruumid ja see on teine maja kohe 20m eemal. Seal on ainult elamisruumid. Pimedas me ei tajunud oma ümbrust aga oleme siis külas nimega Laugarvatn. See piklik küla asetseb mäe jalamil suure järve ääres. Meie maja on natuke kõrgemal jalamil ja imeline vaade on järvele, valges selgus, et ümberringi on ka tohutud mäed ning vulkaanid.
Viisakas oli tuua midagi kaasa ka, mis oleks Eesti oma ja äkki ka käsitöö. Parim valik tuua oli Härra G selle aastane jõuluõlle, mida ei ole veel saanud ära kinkida omanikele (selleks on kaks nais kunstnikut). Lubasin, et kui olin suuteline oma talvesaabaste sees trantsportida õlled nii kaugele maale, siis teeme väärilised pildid ka 😀
Siin võiks arvata ja peaaegu lubavad iga öö virmalisi aga võta näpust. 3 ööd ja ühtegi pole, kuigi pole pilvi. Õnneks on aega 😀