Lõpuks olme mõnusas ja soojemas kliimas, enam jalad ei külmeta, õues saab päeal olla isegi t-särgi või õhema pusaga.
Esimese päeva eesmärgiks oli siin tutvuda, mis Sidi Bou Said pakub ja endast üldse kujutab. Maaliline sinivalge kaljuküla Tunise lähistel, vaatega Vahemerele. Küla ühtne arhitektuur on kaitstud (värvid ja stiil on rangelt reguleeritud), mis loob ikoonilise ilme ja teeb Sidi Bou Saidist ühe Tuneesia enim pildistatud paiga. Kuulus oma kohvikute ja kunstnikute lemmik paigana. Ringi liikudes ei imesta. Siin elab 5-6 tuhat inimest ja käib rohkelt turiste.
Oleme siin ainult kaks päeva, siis esimese päeva eesmärk oli kohaliku eluoluga tutvumine ja Carthage.
Carthage
Carthage oli üks antiikmaailma mõjukamaid linnu, mis rajati 814 eKr foiniiklaste poolt. Hävitati 146 eKr Roomlaste poolt. Hiljem rajati Rooma Carthagena, millest sai Aafrika provintsi pealinn.
Praegu on selle suure impeeriumi varemed näha laialilaotatuna mööda linna. Maja omaniku käest saime soovituse, et kui osta Rooma villade juurest pilet, siis kehtib see kõiges, muidu kui suvaliselt alustad, siis ostag igal pool uuesti. Pilet oli 12 TND täiskasvanu ja osad asjad on tasuta tegelikult. Kui sul on aega, siis jõuab kõik läbi käia, me tegime seekord valiku.
Eriti kui teil on ilm hea, siis soovitan neid nii palju kui jõuate läbi konnata 🙂
Üldiselt kogu selle armsa küla eluolu on väga mõnus, kallim aga rahulik ja omamoodi. Imelised kohvikud ja söögikohad.
Ühte asja arvasin, et siin maal on rohkem (nagu me Marokos nägime…) kohviautomaate igal nurgal ja pärapõrgus tee äärtes. Imeliselt head kanget kohvi sai. Aga siin sellist pole, selle asemel on igas linnas ja külas Cafe shopid, kus istuvad hommikust õhtuni mehed, teevad suitsu ja chillivad 🙂
Lugesin ka, et Sidi Bou Saidis on kindel hele-sinine toon (nalja pärast leidsin vastava Pantone ka 😀) ja küla poolt on rangelt reguleeritud arhitektuuriliselt valge sein ja sinised detailid.
Eks turistidest tingituna on esmakordselt linnapildis ka kerjavad inimesed. Koeri ja kasse ka, kes enamus õnneks sõbralikud ja armastavad pai.
Hinnaklass on kallis aga ikkagi enamasti odavam kui kodumaal. Ühel õhtul siin ja ka Djerbal saime isegi kohaliku toiduäpiga (Glovo) tellida, täitsa toimib.
Päeval linnas liikumine ja rahus kohtade külastamine on raskendatud lainetena, oleneb kuidas suured turistide bussid sisse voolavad parasjagu. Hommikud ja kui pimedaks läheb, on juba mõnusam, vaiksem. Kohalikud on hästi sõbralikud ja esimest korda on juba mõni inglise keelt oskaja ka rohkem kui üks.
Aga käes on eelviimane päev.