Aeg oli lahkuda Chebikast. Me olime nii väsinud ja läbi külmunud. Mingi hetk küsisin, et kaua me oleme sõitnud, sain vastuseks 3-4h. Vot nii kaua võttis aega, et mu jalgadesse tuli soe tagasi peale mitu päeva külmetamist.
Sõit oli väga pikk ja kurnav, eriti Härra G-le, kes roolis. Liiklus oli parasjagu hullumeelne. Esimesed päevad Djerbalt sõites polnud üldse hullu aga kõrbega seoses tekkisid turismifirmade jeebid, mis eirasid igasugu sõidureegleid ja kiirust. Hiilgasid oma ülbusega. Mitte ainult nemad. Mida põhja poole tagasi, seda liiklus muutus tihedamaks ja agressiivsemaks. Teeolud pole ka alati kiita. Igastahes meie chillisime rahus, kui väljaarvata mõned karmimad hüpped, sest see maa kohe armastab suuri lamavaid politseinike, mida on väga tihedalt. Peremees tegi suurema ja raskema töö.
Ühe peatuse ajal ei suutnud ahvatlusele vastu panna ja sai lubatud, et toome kaasa savi.
Siin õppesõnad: eriti kui sa veel tead, et liigud nö maakohast suurema linna poole, siis kõik läheb kallimaks. Me ei räägi isegi ainult turistikast. Näide: seal samas tee ääres üks kauss 10 TND ja siis linnas juba pea 100 TND.
Arvake ära, kas me jätsime ostmata oma asjad ja nüüd siin imeilusas Sidi Bou Saidis kibedalt kahetseme?
Meil olid üksikud kindlad soovid: natuke savi nõusid endale, maitseaineid ja kingiks ning tüdrukud soovisid kohalikku riietust (kutsume neid päkapikkudeks, nimetus Kachabiya)
Kairouan
Tegime vahepeatuse meie lemmik Indiana Jonesi jälgedes Kairouani linnas. Seda linna peetakse islami pühaks linnaks Tuneesias ja siin filmiti ka “Raiders of the lost ark” osa, kus Indiana Kairos ajab taga Marioni. Kuna õige Kairo oli liiga kallis.
SIIN saate täpsemalt lugeda!
Hästi huvitava arhitektuuriga linn, avastamist palju. Saime ka mingit rulli süüa, mis see oli ei tea aga filmisin selle tegemist ja kokk oli noormees, kes ideaalselt rääkis inglise keelt, selgus, et räägib isegi väga palju erinevaid keeli.
ملوي – MLEWI
Oi ma armastan, kui blogi kirjutades ja infot kokku otsides, satud sa rohkema peale, kui loota võisid. Panin ma otsima googles “Tunisian wrap, with egg, chicken and vegetables”. Otsisin piltide järgi umbes sarnasust ja siis VOILAAA see sama söögikoht ja omanik, kes meile süüa tegi 😀
Tegemist on Tuneesia võileivaga MLEWI. Me pole midagi nii mahlast ja maitsekat veel saanud. Siia reisides hoiatan, et palju toitu ongi sellised erinevate nimedega wrapid. Vahe on neil väga suur aga isegi meie neid iga päev olude sunnil süües ei suuda eristada ja nimesid meelde jätta 😀 Nad armastavad oma Fast Foodi!
Sidi Bou Said
Nagu saite juba aru, siis me tulime kolmandasse, viimasesse ööbimiskohta. Tagasi põhja, kus 9 päeva tagasi maandusime. Täpsemalt Tunise kõrval Sidi Bou Saidi külas. Tuntud oma lumivalgete majade ja siniste akende-uste poolest.
Jõudsime roppväsinult ja pimedas õhtul, maja on tilluke aga uhke. Värskelt 3 kuud tagasi remonditud. Ja SOE!!!
Bookingu link
Veetsin pool ööd pesu pestes, mida ei saanud peale Djerbalt lahkumist teha ja blogi kirjutada..
Ümbruskond on väga uhke, puhas, turvaline ja juba kallim. Täis varustatud maja ja juba linna hindade tõttu tegi see perenaine ise süüa. 50m eemal on suur pood, kus sain kõike, et lõpuks üks kodupärane omlett perele teha.
Etteruttavalt ütlen, et õhtul ostsin samast poest värsket krevetti, puhastasin ja tegin õhtusöögi.
Poest tõin: pool kilo krevette (kilo oli 29,900 TND), kaks toorjuustu, pakk makarone, soola, pestot, sibulat, küüslauku, maitseainet (ma ei tea mis see on aga oli mereanni oma ja minuga tuleb seda rohkemalt kaasa), see viiele inimesele tuli alla 24€, toitu jäi ülegi ja palju jääb omanikule korterisse toormaterjali (nagu poolik makaroni pakk, õli, sool, kohvi, pesemise vahendid jne)