Viimane hommikusöök majas, kus olime esimese osa oma reisist.
Ei pääsenud meespere jälle tuunikalast ja seekord jätsime julgelt sööki alles. Kaua sa säilitad jääke, kuna kohalikud ei saa aru, et me ei söö nii palju ja meid on nii kasvatatud, et toitu ei riku ning ei viska niisama prügikasti. Eriti kui sa oled veel sellisel maal, kus õnneks pole sellist lokkavat vaesust nagu me eelmisel reisil aga näed, et iga asi tuleb suure pingutusega.
Nagu kaardil näha, siis ootas meid sisemaale väga pikk autoretk. Siseneme Sahara kõrbe. Kuna meie reisi ajal on Härra G kodukontoris, siis peatusime tühermaal teeäärses kohvikus, kus muu pere sai head kohvi ja proovida Tuneesia traditsioonilist maiust “Gaselli sarv”. Samal ajal peremees istus Teamsis koosolekul 😀
Pesamuna on ülimalt tubli olnud. Kannatab hämmastavalt pikki tunde autosõitu. Nagu esimeses postituses kirjas, siis kaasas värviraamatuid, natuke saab viimases hädas ka natuke multikaid. Aga muidu kiusame, vestleme ja vaatame, mis ümber toimub.
Enamasti, kui me jälle mingit fotopausi tegime ja tingimused olid õiged, siis lasime ta jooksma. Päriselt ka, ta kimas autost otse kõrbe poole, nagu koer, kes välja soovis 😀 Natuke jookseb energiat maha ja siis tagasi autosse.
Kimasime läbi mitme linna, suurem peatus oli väikese põikega Tozeur nimelises, eesmärk süüa. Niigi väsinud ja näljas, otsimas võõras linnas, mis erinevalt siiani kogetud teistest Tuneesia linnadest, oli väga tiheda rahvastiku ja liiklusega. Ja siis panem meie kannatuse (õigemini autojuhi, sest nälg+väsinud oli oma töö teinud) proovile pulma rongkäik keset liiklust. Vähemalt oli põnev vaatepilt! Siin otsa soovitangi vaadata jälle väike video kokkuvõtet, kus ma sain kaadrisse eraldi ka pulmalised, koos peidetud pruudiga
Aga me leidsime väga laheda söögikoha, otse suure tee ääres. Meid võeti nii fantastiliselt vastu, Härra G kirjutas googletranslate “You make food for us, we pay, you choose” 😀 Ja kus siis saime süüa, sisse ei mahtunud. Terve pere nõus, et elu parima “Tuneesia traditsiooniline supp” nimelise läätsesupi saime just see hetk. Pesamuna oli jälle popp, kokk möllas temaga korduvalt. Nagu teada oli, siis väikese blondi plika peale reageeritakse ja soovitakse musi teha ning kallistada. Noh, pesamuna see tähelepanu ei sega ka.
Õhtusöök 76 TND (22€).
Nii me pimedas jõudsime uude ööbimis paika. Räägime korra ka ilmast. Teadsime, et kõige soojem siin pole, samas ka mitte kodumaa talv. Aga natuke liiga külm ikka. Käsipagasiga ikkagi ei tassinud nii palju soojasid asju kaasa ja esimene rendimaja oli ka off-season tõttu niiske ning jahe. Ehk me olime reisi esimese poole nii sees kui ka väljas pea nädal aega külmetanud. Ainult esimene hommik oli selline, kus päevitusriided seljas uskusin sinisilmselt sooja reisi.
Uus ööbimis maja on üli laheda disainiga aga nii kuradi külm. Nüüd tekkis täielik võrdlus meie Jordaania Petra ööbimisega, kus ka teine ööbimine oli nii jahe, et üritad veeta kogu elu teki all , seda ka katkematult külmetades. Isegi pessu ja vetsu väldid, sest ei suuda liigutada. Majad on lihtsalt jahedad. Õues käid sooja sisse laadimas. Aga mis sa loodad kliimas, kus suvel on +40C ja talvel 10-18C ja akna/ukse vahed on sellised, kus võid käe läbi torgata. Ei aita isegi max kuumusele sätitud konditsioneer. Kütame kasutult Tuneesia õhku…
Egas midagi, ägedad ja juba tuttavad suured karvased tekid mitu kihti peale ja head und!
Lisaks oleme ka piirkonnas, kus leviga on suuremad raskused. Majas heal juhul miinimum wifi aga tel levi ka olematu. Enamus sisemaad on sedasi. Mitmeid kordi navigeerinud “pimesi”.