Ainult 5,5h rahulikku lendu ja olime pikalt oodatud soojuses, Meid tervitas väga sõbralik taksojuht, keda ei pidanud pikalt lumes ootama, pakkis 5 inimest koos kohvritega autosse ja kimasime hotelli poole. Saime imelise päikesetõusu saatel esimese Mumbai linna silueti.
Hinges ja vaimus tärkasid vanad mälestused. Kõik need lõhnad, soojus, linn, inimesed, lärm… Kõik, mille tõttu see maa on minul esimesel kohal vankumatult püsinud.
Eelmine kord me ei teinud sellist kodutööd, sest 9 a tagasi polnud netis nii palju blogisid ja videosid. Seekord sai mitu kuud mõeldud ja planeeritud. Kasutasime isegi ChatGPD-d , lugematuid kodumaiseid- ja välismaa blogisid, Youtube jne. Kuna India siselennu sai hea hinnaga, siis panime graafikusse idee, et veedame 4 päeva Mumbais, lendame Kochi 3 päevaks ja siis uuesti tagasi paariks päevaks Mumbaisse.
Eelmises postitused Türgis külmetamine oligi selle siselennu tõttu. Meie pere (meid 4) võtsime kaasa ainult 2 kohvrit ja nüüd ongi väike mure selle siselennuga, kus pagas on ainult 15kg max. Kogu shoppamise jätame lõppu, kui oleme täpsemalt kaardistanud oma maitseainete ostusoovid ja muud tahtmised. Aga need pusad ja joped on tülikad nüüd.
Hotelli piirkonnaks sai valitud soovituste järgi Colaba piirkonnas, kuna siin on põhi vaatamisväärsused, ajalooline piirkond, taskukohasem.
Igastahes taksojuht tõi meid “kahtlasesse” piirkonda (meie varasema Delhi kogemuse tõttu vähemalt mind ja Härra G-d ei ehmatanud) ja ei lasknud meid enne välja, kui kontrollis üle, et maja peal on hotelli silt olemas ning hiljem kirjutas ka sõnumis, et kas me saime ilusasti hotelli. Harva, kui me hotellidega käkki paneme aga…nojahh 😀 Mõnikord on ikka esimene kord. Sugulane M, kes oli esimest korda Euroopast väljas, sai korraliku kultuurishoki ja seda pigem mitte heas mõttes. Härra G ütles ka, et hotelli bookingu fotod on keegi väga hea fotograaf teinud, sest hullemat peldikut polnud ka meie näinud. Meie pere võttis seda isegi natuke naljaga, kuigi hotell pole Eestlase standardis isegi 2 tärni väärt. Me ei räägi isegi kulumisest, vaid reaalselt määrdunud voodipesu (mis hiljem selgus pestakse ju käsitsi), vere plekid kuskil seinal, hallitav padi…Vähemalt konditsioneer töötab ja vett tuleb kraanist 😉 Hotell on 4 korrusel, mille koridor oli puidust trepiga ja õrna kassikusehaisuga nagu mõni Tartu puumaja. Kitsa koridori ja väikeste tubadega hotellilaadne toode. Kuna me jõudsime peale öö lendu kell 7 siia, siis hotell pakkus, et kas soovime hommikusööki. Magasime tunnikese enne seda ja kuna toad väikesed ja lauda pole, siis pisikeses koridoris (ooteruumis) istusime väikese diivanilaua taga ja lasime hea maitsta.
Magasime veel mõned tunnid. Olime kohe arvestanud, et see esimene päev saab meil olema taastumiseks ja sisseelamiseks.
See oli meie söök! Kolm valikut oli, esimesest ei saanud aru, siis oli puri ja “something like puri”. Küsisin, et mida ta soovitaks? Vaatas mind korra ja vastas: “I think you’ll like something like puri”….see “something like puri” oli ääreta röstsai ja praemuna 😀
Milline pettumus meile, sest armastame purisid .
Lõuna ajal ärgates oli eesmärk tuvastada, mis meie piirkonnas on, sularaha võtta, sim kaart osta ja kuskil süüa. Sularaha ei saa automaadist üle 10 000 ruupia korraga. Sim kaarti taodeldes istusime mingis telefoni (sim kaardid ja lepingud) poes/toas üle 3 tunni. Meid pildistati korduvalt ja täideti käsitsi palju pabereid passi järgi. Aga arvan natuke, et me olime nii kaua, sest omanikust vanamees lihtsalt ajas meiega juttu. Kuna kiiret polnud ja naeruväärse hinnaga saime ka kõigile neti, siis oligi põnev seal aega veeta. Vanamees tellis meile süüa ja chaid 😀
Kõrval tänavas ühes pimedas baaris oli õlle külm, toit hea ja ei olnud need kohalikud enam üldse nii hirmsad.
Kuna kiiret polnud, siis idee oli jalutada Marine Drive rannapromenaadil, kus on näha Mumbai siluetti, millega loojuv päike mängima hakkab.
Sattusime nägema pulma, väike aga väga vali (seda lindistasin tulevaste videote tausta tarviks), väikest ranna slumi…
Rahvast oli sadu, paarikesed, pered ja isegi üksikud turistid, kõik tulid imelise loojanguga ära saatma päeva.
Teisel päeval on meid ootamas midagi väga suurt ja oodatut.
Ahjaa, väikest “Nukit” nägime ka. See on see, kui naeratad ja lehvitad vastu väikestele lastele ja siis üks selline paariaastane kõnnib meiega pika maa, et kerjata raha :/
Samas esimese päeva kohta oli üksik tülitaja, Delhis oli asi palju hullem.
Mitte lõhnad, vaid reaalne p*asahais😀