Marokkos on peamiselt kaks traditsioonilist elamutüüpi. Nagu esimeses ööbimises noormees rääkis, et neile on omane privaatane ja perekeskne elamine. Seetõttu õues võib olla tühi ja natuke ka räämas, aga avad ühe ukse ja selle taga on uhke kodu.
Riad (Araabia keeles aed) on avatud sisehooviga ja aiaga villa, mitmekordne ning katusel avatud terass.
Dar (Araabia keeles maja) on sarnane kuid kinniehitatud suur mitmekordne maja.
“Don’t judge the book by it’s cover.”
Järgmine peatus ja ööbimine läbi Valley of the Roses Dades Gorgesesse. Siin on piirkonniti traditsiooniks kujunendud mingi saaduse kasvatamine ja sellest omamäraste toodete loomine. Valley of the Roses on org kus kasvab suvisel ajal tuhandeid roosipõõsaid ja nad loovad erinevaid tooteid sellest. Ennekõige roosivesi ja siis muud kosmeetilised jne tooted. Kahjuks meie näeme praegu novembris siin vähe rohelust, enamus on kuivanud ja surnud aga saab aimu, kui uhke võib kõik olla kui sajab ja soe.
Kuid enne seda tegime väikese turismipeatuse, Kasbah Amridil.
17 saj. pärit kindlus kuulus Nassiri perekonnale ja nad on siiamaani selle kindluse ülalpidajad ja pärandisäilitajad. Seal on näha audentselt säilinunad kõik, mis sümboliseerib sealset eluolu.
Muidugi meile omaselt ei läinud me mööda peamist teed, vaid riskisime mööda mägiteed. Väga hea kruusatee, mis lookles mööda mägesid üles-alla üle 1000m kõrgusel. Ühes mäekuru põhjas asuvast väikesest külast läbi sõites saime natuke kardetud kombe osaliseks…need kuradi tatikad…meie ees sõitis veel kaks autot, kelle oli sama marssruudi idee ja nägime kuidas meist paar meetrit ees sõites kargas majade vahelt välja järsku pea 20 väikest last, kes kõik lehvitasid. Aga mitte ainult, hakati karjuma “money”, lehvitus muutus peatumis nõudeks ja siis kui auto nende vahele jõudis, kargasid selle külge ja kui auto ei peatunud, siis löödi (õnneks ainult) käega autot. Kohalikule giidile järgmine päev seda rääkides ütles tema, et nende külas (Dades Gorges) on lastel keelatud selline käitumine turistide suhtes. Tuli jutuks kui läbi nende küla kõndides kaks väikest tüdrukut üle aia meid tervitasid ja kätt hakkasid andma. Ja kuna sellele eelnes see ebameeldiv kogemus, siis kiitsin lapsi ja rääkisin meie üleelamisest.
Dades Gorges on imeline mägiküla, mille tunnuseks on kuulus Monkey Fingers Canyon.
Kaks nädalat tagasi tabas siinset piirkonda (ja mitte ainult) ülivõimas üleujutus. Külas oli näha kuidas mööda mäe seinu on alla tulnud punast liiva/muda, kõik rajad ja teed (enamus oli suudetud koristada) kaetud paksult. All kanjonis kus on küla jõgi ja aiamaad, oli näha, kuidas üleujutus tõusis u 5-7 m ja kandes kaasa paksu liiva ujutas ja uhtus kõik mis teele jäi. Kohalikud peavad hakkama nüüd seda liiva koristama, sest see katab väärtuslikku pinnast.
