Ühe asja, mis me “Jäljed Gloobusel” üles korjasime, kondid!
Aga enne seda, traditsiooniline postkaardi saatmine kodumaa poole. Oleme vahepeal reisinud mitmes riigis, kus esiteks pole võimalik leida isegi postkaarti ja siis postkontorit ei leia või ei oska nad sinu postimargiga midagi peale hakata. Aga hotelli juurest natuke jalutades oli väike postkontor, kus üllatuslikult oli ka kohapeal postkaarte. Me ei riskinud ja ostsime päev varem valmis.
Għar Dalam
Għar Dalam on eelajalooline koobas Maltal, Birżebbuġas. Sealt on leitud väga vanu loomafossiile ja tõendeid inimeste elust umbes 7400 aastat tagasi. Koopast on leitud näiteks kääbus-elevantide ja teiste väljasurnud loomade luid. Tänapäeval on seal muuseum ja arheoloogiline paik, kus saab õppida Malta varase ajaloo ja looduse kohta.
Nagu Väints ja Karu naersid oma saates, siis usute või mitte, aga siin saarel elasid kunagi mini-elevandid ja jõehobud. Minu vaimusilmas tuli Lotte multika tseen, kus koeraplika mini elevantidega oli 🙂
Minusugusele kondihullule oli üks tuba täis tuhandeid konte ja ka reaalselt näha mõlemad väljasurnud loomade skeletid. Elevandid olid tõesti nagu suurema koera kõrgused.
Väljas saime tutvuda ka antud koopaga.
Ja poleks arvanud, kuid meid tervitas ka selline väike tegelane…
Saatest korjatud järjekordne sihtpunkt:
Marsaxlokk
Sadamalinn Marsaxlokk on tuntud oma värviliste kaalapaatide poolest. Kondasime sadamas turul, pildistasime ja lasime pehmeks rääkida 1h pikkuse (hind 10€ nägu) paadiretke suhtes. See oli hea võimalus näha rannikut ka vee poolt ning saada teistmoodi elamus. Rannik on hästi sakiline, näha on auke kaljudes (aknaid) ja kogu see lainete möll, mis peksab mööda rannikut. Kõik see kokku teeb igasuguse paadisõidu põnevaks.
Viimase sihtpunktina tahtsin näha soolavanne, kus oli idee droonitada ja pildistada
Salt pans ehk soolavannid
Malta soola tootmine ulatub u 2000 aasta tagusesse Rooma aega. Tegu on ranniku kaljusse raiutud basseinide/vannidega, kuhu pandi mere vett ja see kuivas seal soolaks. Enamus hetkel nähtavaid vanne on pigem keskaeg pluss uuem ja osad neist ei tööta ka enam, sest aastatega on veetase tõusnud nii tugevalt, et iga tõus peseb vannist juba tekkima hakkava soola välja. Peamine töötav on Gozo saarel aga meie käisime siis filmimas Marsaskala linnas ( ehk Wied il-Għajn).
Räägime natuke ka söögist. Maltal saab nagu turistikale kohaselt kõike, peamiselt “toidukettide rämpsu”, kebabi ja teiste maade traditsioonilisi (olenevalt, mis maad populaarsemad, Inglismaa, Itaalia jne) aga kui ka korralikult vaatad, siis kohalikku. Palju head kala ja neile on üks traditsioonilisi toite jänesehautis FENKATA. Jänku oli väga maitsev, selline meie moodi hea tummine hautis 🙂
Söömine on reaalselt kallis, alla 16€ naljaga praadi ei saa selline ok hind on üle 20€ nägu, aga koksid ja vein on odavam kui Eestis.
Kui võrrelda poodi, siis hinnad suht samad, mis Eestis.
Aga õues liikudes on palju selliseid saiakeste/pirukate/pitsa lette. Seal hinnad head ja kohalikud tooted on soojad, värsked ja väga maitsvad. Näiteks kaks u 15x15cm paksu plaadipitsa tükki, suur pirukas ja coca maksis 9€. Me sõime seda kogust kaks korda. Aga tegelikult ka, plaadipitsa ja pirukad on ülihästi tehtud ja värsked. Koguselt ka suured.
Teevad hästi ka pitsat ja kebabi 🙂
Aga kuna see maa ja enamus looduslikke vaatamisvärsusi on nii võimsad, siis ei pääse tee ka droonivideotest. Aga luban, et nad on vaatamist väärt !
Autor nagu ikka Härra G ja muusika ka.
Ning kuna soolavannide juures sai imelisi kaadreid, siis tegime ühe eraldi vaatamise ka, lihtsalt vaadake ja nautige 🙂