
Täna oli plaanis väga pikk sõidu päev, mis pidi sisaldama kõike mida ma soovisin perega minna vaatama. Nagu me ennegi oleme oma reisidel kogenud, siis on väga palju tuntud Hollywoodi filme üles võetud maades, kus on olnud visiooni edastamiseks ideaalsed maastiku tingimused.
Näiteks oli Horvaatias “Game of Trones”, Jordaanias “The Martian”, Marokos ka tohtu list aga siin Tuneesias on ka oma osa:
Star Wars (1977–2019) – Tatooine’i võttepaigad (Matmata, Tataouine, Chott el Jerid)
The English Patient (1996) – Sahara ja lõuna-Tuneesia
Indiana Jones: Raiders of the Lost Ark (1981) – kõrbestseenid
Vot sinna Matmata ja Tatouinesse meil oligi peamine plaan
Nagu näha kaardilt, siis esimene sihtpunkt oli alles 3h pärast ja see pidi olema Matmata. Ja näitan teile ka millest me ilma jäime 🙁

Netist leitud pilt
Muidugi fantastiline vaade auto aknast, mida nautida ja jõudes Matmata lähedale, siis meie google saatis meid sellisele maastikule, kus saime isikliku 4×4 sõidu.







Aga mida polnud, siis see oli sihtpunkt. Kuidas ka ei sõitnud, siis suunda kätte ei saanud. Otsustasime võtta järgmise punkti Guermassasse.
Sarnaselt Marokole, siis on mägedes piirkondi, kus on leitud dinosauruste säilmeid, seega on võimalik huvilistel ka selliseid asju kogeda. Me seekord jätsime ennast tervitama mäe otsas valvanud dinosaurust. Kõrgus oli u 500m ligi.
ⵜⴰⵇⴰⵔⵎⴰⵙⵜ berberi kirjas Guermassa

See asub Tataouine piirkonnas, ja kujutab endast üht kõige muljetavaldavamat mahajäetud berberi mägiküla. Tegemist on endise kindlustatud asulaga (ksar-küla), mis ehitati mäenõlvale strateegilise kaitse eesmärgil ning oli sajandeid kohaliku berberi kogukonna elupaik.
Tuneesia berberid (amazighid) on Põhja-Aafrika põlisrahvas, kelle juured ulatuvad tuhandete aastate taha – ajastusse enne araablaste ja islami levikut. Tuneesias elavad berberikogukonnad peamiselt lõuna- ja kaguosas (nt Matmata, Chenini, Douiret, Tataouine), samuti osaliselt Djerbal.
Kultuuriliselt on berberid tuntud oma keele (amazighi), mustrite ja sümbolite, keraamika, vaipade ning hõbeehete poolest.
Ajalooliselt on berberid kohanenud karmide oludega: nad ehitasid kaljusse raiutud koopamaju, kindlustatud viljalaod (ksar’id) ja mägikülad, mis pakkusid kaitset ning hoidsid jahedust kuumas kliimas. Nende traditsiooniline eluviis põhines karjakasvatusel, põllumajandusel ja kaubandusel.Küla koosnes tihedalt paiknevatest kivist ja savist hoonetest, ladudest ning kitsastest käikudest, mis pakkusid kaitset nii rüüsteretkede kui ka äärmusliku kliima eest.
Guermassa elanikkond hakkas 20. sajandi keskel külast lahkuma, kui Prantsuse koloniaalvõimu ajal rajati allapoole orgu uus Guermassa asula, mis pakkus paremat ligipääsu teedele, veele ja teenustele.





Natuke ronimist mööda järsku kaljuteed aga vaade on võimas, rääkimata asulast. Ta ei ole mingil imelikul põhjusel väga suur turistikas aga meie õnneks, sest saime üksinda seal julgelt kolada ja pildistada. Kuid napilt alla tulles avastasime, et kohe läheb pimedaks, mis tähendas, et edasi enam ei liigu. Vaatamata jääb Ksar Ouled Soltane – mitmekorruseline viljaladu (ksour) ja Tataouine linn. Viimasest tulime tagasi tulles pimedas läbi aga ei hakanud enam soovitatud linnamelu nautima.
Meie poolt saab Guermassa mitmekordse soovituse!