Mitu aastat oli mõtteis idee, proovida olla pühad kodumaalt eemal. Mitte, et me vihkaks jõule…vastupidi. Minugi poolest, võiks kuusk ja tuled olla juba septembris toas. Aga pere on meile kõige tähtsam, olla koos, siis pole vahet, kus me oleme ja mis püha.
Elu mängis meile jälle kätte juba kevadel Tuneesia sooduspiletid, seega…siin me nüüd oleme. Peale pikka ootamist, ettevamistusi, rahakogumist jne.
Suurimaks “väljakutseks” on pesamuna, kes alla aastasena juba küll Jordaanias käis aga nüüd on varsti 4 aastaseks saav marakratt 🙂 Kellel kogemusi, siis vahet pole kui toredad lapsed meil võivad olla aga ühel sellisel on rohkem energiat kui kogu reisi seltskonnal ja samas vääringus ka vastukaaluks väsimusjonni 🙂
Kuid uskumatu, kuidas see laps on tõestanud vastupidavust. Temale on see juba 4 lennureis 3 aasta jooksul. Seekord oli meil nii mugavalt alla kahe tunnise ümberistumisega Tallinn-Frankfurt-Tuneesia, iga lend oli alla 3 tunni. Kaasas värvimis raamatud ja natuke ka multikaid. Null nuttu, hirmu, jonni. Sama saab ka meie kohta öelda 😀
Tänu enda “tõestamisele” julgeme äkki nüüd edaspidi planeerida uusi Euroopa road-trippe ja ka ekstreemsemaid maailma paiku. Enne peab see reis edukalt lõppema.
Esmakordselt peale oma tavapärast blogide, foorumite, saadete uurimist andsime selle reisi planeerimise prooviks ChatGPT meelevalda. Andes sisse algandmed (osalejad, aeg jne) ja juba valmis vaadatud ideed. Ta genereeris meile valmis ühe pere ringreisi, mida me veelkord muutsime ja siis uuesti, nii mitu korda. Lõpptulemuse oleme võtnud algseks põhjaks oma reisile. Maroko reis näitas, et see manner ei ole nii hästi kaardistatud informatsioonidega, et kõik piisavalt ette planeerida ja kindel olla. Vaatame, kuidas meil seekord selline planeerimine õnnestub. Aga tuleb tõdeda, et mugav ja asjalik on niimoodi küll.
Mis siis seekord oodata on meie blogis ja ka Instagramis. Meie perele täiesti uus riik, 5 liikmeline pere ja rendiauto. Kavatseme palju süüa, ringi sõita aga ka ennekõige sõbrad olla, et koju naastes ei põgeneks igaüks maja eri nurkadesse peitu.
Reisi Targalt andmetel (2025) pole meil otsest ohtu, kuid kahjuks keerukate naabrite Liibüa ja Alžeeria tõttu on mitmed piiriäärsed piirkonnad mittesoovitatavad…reaalselt, mitte niisama suu soojaks. Ka minul valitud mõned kohad jäid kahjuks just neisse piirkondadesse. Seega pigem võtame kõrget ja keerukat terrori ohtu tõsiselt, ning see oli ka üks asi, mida sai planeerimisel arvesse võetud.
Suurimaks väljakutseks on ilm. Teada oli, et detsember pole neil õnneks väga kuum. Suvel võib temperatuur isegi üle 40C minna aga talvel, siis 10-15C. Kuigi detsembris kulub igale Eestlasele ära natuke päikest ja sooja, siis sellise ennustusega on ideaalne teha turismi reisi, kus suudad tunde jalutada vaatamisväärsusi ja loodust. Ja kui veab, äkki saame ka varbad vette. Aga sellise ennustuse pealt on raske kohvreid pakkida. Jordaania reis näitas, kuidas temperatuur võib olla t-särk kuni null kraadid. Selle pakkimine on paras väljakutse. Teine väljakutse oli meie pagas. Piletid olid seljakott+käsipagas. Kuigi 5 inimesele võis olla käsipagas, siis pea kahe nädala jaoks pakkida riideid nii, et: “äkki ei saa pesta”, vedelikke ei tohi kaasa, see tähendab ka tagasi tulles ei saa palju asju osta, mis juba mõtteis oli, pesemis jne vahendid tuleb osta koha peal ja kas meie rendiautosse ka ära mahub. Kuigi Tuneesia peaks olema suhteliselt odava poolne sihtpunkt, öömajad polnud nii kallid, siis auto rentimine oli kahjuks küll. Lisaks ka autosse lapse tooli eest sooviti utoopilist hinda. Siinkohal aitäh sulle A, et nii kiirelt mu üleskutsele sotsiaalmeedias reageerisid ja saime vana auto istme. Mõte oli ühe kohvri sees, see siia lennutada ja enne koju lendu see kellelegi siia jätta.
Nii palju mõtteid ja muresid, kõike tuli kuude viisi mõelda ning planeerida. Eks kahe nädala pärast oskan ma kokkuvõttes öelda, kuidas siis õnnestus.