Sõit Ouarzazatesse kulges mööda mägiteid, ainsa külastuspunktina olime märkinud
Tizi n’Tichka tee ja vaateplatvorm, mida mingite andmete järgi peetakse ohtlikuks teeks. Jõudsime ka üle 2000m kõrgusele. Aga mida tuleb tõdeda, teeolud on head!
2023 aastal tabas Marokot väga laastav maavärin, kus hukkus palju inimesi aga hävines ka suur hulk elamuid, vaatamisväärsuseid ja kultuuripärandeid. Kuna selle epitsenter oli Marrakeshi lähedal ja ulatus Ouarzazatesse, siis nägime kahjuks ikka veel selle maavärina laastamistööd. Kohati olid mägiteed veel kinni ja ümbersõiduga, näha oli, et mägi oli varisenud tee peale ja polnud jõutud veel koristada.
Aga külad ja majad oli kurvem vaatepilt. Muidugi kohalikke savimajasid vaadates ei saa alguses vaadates aru, kas on varemed või kahjustus, värv ja tegumood on sarnane, aga Ouarzazatesse jõudes ja kohalikuga rääkides saime kinnitust, et ka hotelli ümber vaadates ja kõndides on kõik see nähtav eelmise aasta kurb sündmus, see linn alles ehitab ennast üles ja seda oli näha.
Humoorikaks muutub juba meie ööbimiskohtadesse jõudmine. Kui Marrakeshis valisime kesklinnas riadi, millegi jõudmiseks pidime sadu meetreid mööda labürinti kondama ja leidsime oma koha tupikus. Siis seekord polnud me päris linnas sees, sest Ouarzazate on väga suur linn. Koht oli linna ääres kõrgendiku peal, vaatega linnale. Seal oli rohkelt näha varemeid ja tundus, et meie hotell oli liidetud teise suure alla, mistõttu talutati peale check-in’i meid jälle kuhugi pärapõrgu. Taustal laste kisa, pimedus ja kusehais…
Avatakse vana puidust uks ja sees on suur 4 kordne dar. Fantastiliselt ilus. Näiteks ära minnes valges timelapsiga filmitud asukoht kus on näha ka maavärinakahjustusi