Incredible INDIA vol.3

Täna on olnud selline veider päev, raske on plaane teha sest vaatamist oleks rohkem kui mitme kuu jagu. Eilne soov külastada täna Taj Mahali purunes, sest me ei saanud seda, sest see reedeti kinni. Aga HOMME juba vara hommikul kell 06.00 ootab meid auto, see tuleb pikk ja loodetavasti põnev päev, sest sinna on 3h sõitu ja eks see koht on ka midagi väga suurt. Kuna eile juba teadsime, et me sinna ei saa, siis otsustasime teha muuseumi päeva. Valisime National Museum-New Delhi 

Täiesti hämmastav muuseum. See maa on nii kultuuririkas, kuna erinevate maade mõjutusi on nii palju. Aga väga informatiivne ja hea muuseum. Selline ringikujuline ja 3 korruseline. Lippasime sinna varem, sest kell 11 hakkas giidiga Art Of Calligraphy And Beyond teemaline ringkäik. See oli hästi põnev, teema põhimõte oli selles, et kuidas nende keel ja kirjatehnika arenes ning mis moodi seda säilitati ning kasutati esemetes. Näiteks austuseks jumalatele maaliti tuunikatele vastavaid lauseid. Sama tehti ka tarve esemetega: ehted, karbid, sallid jne. Erinevad saalid olid teemade kaupa lahterdatud ja väga informatiivne. Rõõm oli  näha tegelikult, et neil on midagi nii pikajalisena säilinud.

Räägime nüüd sellest, kuidas meile tuk-tuki tüüp “ära tegi”. Härra G on kuude viisi eeltööd teinud, lugenud foorumeid ja blogisid, et meie reis oleks turvaline. Peamine petumanööver on see, et kohalik veab su nö “oma poodi”. Riksa ja tuk-tuk tüüpidele makstakse hääd raha, kui see suudab sind ära vedada sirgelt oma poodi. Uskuge mind see on nagu setukas vankri ees, tema läheb kuhu ta tahab, peksad teda või ei. Olime suutnud mitu päeva seda vältida aga täna kohe kõik liikus selles suunas.
Algas pihta sellega, et tulles maha metroost oli meie muuseum ikka sips liiga kaugel, et vantsida. Saime tuk-tukile, mille juht viis meid järgmise peale, et tema vend ja oskab inglise keelt. Tüüp ülisõbralik ja rääkis tõesti hästi, muuseumi juures keeldus lahkumast ja raha võtmast, et ta tuleb tagasi ja viib edasi. Mõtlesime, et eks ise teab. Lollus oli tal muidugi öelda, et me tunniga käime ära….ma ei kavatsenud ka lahkuda aja peale varem, sest ta ootab. No ta ootaski üle tunni. Lubasime omastele traditsiooniliselt saata postkaarti, et palun vii postkontorisse, mis oli lähedal. Ja sirgelt sõitis ta meiega poodi…krt! Enne kui jõudsin otsida silti maja pealt olime sees ja hakkas sagin. Eks sips vaatasime aga no andme andeks kui sealsetel asjadel oli hind sedasi, et pane turuhinnale 1 või 2 ette veel. Viis siis meid posti ja nagu vähe veel jama, seal ei müüdud mitte ühtegi postkaarti 🙁 Suure solvumisega lasime ennast panna metroo juurde. G arvas, et see market milles me üleeile käisime polnud ikka see õige ja läksime uuesti luurele. No nüüd saime ikka tänavale mis oli nagu hullumaja…heas mõttes 🙂 Seal jälle selline riksa juht, et ta viib ja tassib. Ja viiski otsejoones Härra G soovi peale Spice Marketis “oma poodi”. Räägitakse, et sealses turus on poode, mis kuulub põlvkondi samasse peresse. Ühte sellisesse siis sattusimegi, väga viisakas ja huvitav koht!

Tüüp rääkis hämmastavalt hästi inglise keelt, oskad kõige kohta rääkida ja soovitada, retseptegi jagada. Tegime seal korraliku shoppamise. Muideks unustasin rääkida, et mitte ainult letid ei reetnud meile seda turgu, vaid tungiv vajadus köhida…ja kus me köhisime ja kõndisime ja veel köhisime. Tänavad täis suurtes kottides ja kaussides sürtse ja maitseaineid, mida su süda vaid ihaldab. Unustasin endale osta kuivatatud datleid  ja vot pähkleid ei julgenud ma osta. Kujutad ette, et sa kõnnid meie turul ja paljasjalgne müüja, kes sind nähes hakkab pähkleid pakkuma, ise samal ajal sügades käega seal kotis. Puuvilju me peseme ka siin kareda nuustiku ja pesuvahendi ja siis isegi veel desinfitseerime. Aga pähklit ma ei pese ju 🙁 Oleks söönud hea meelega.
Teistsuguse tünga saime veel. Kui eile oli vapper riksa mees, kes mind ja G-d korraga peale võttis, siis täna öeldi, et ratas katki ja sama raha eest panevad kahele eraldi. Esimene hirm oli see, et kui ta minuga teises suunas sõidab, siis hüppan sõidu pealt maha. Muidugi kui peatus, siis oli jutt teine raha suhtes…Õnneks pole tegelikult nendega sõit üldse märkimis väärt summagi aga teame, et nad saavad niigi rohkem kui meile on öeldud, et asi väärt.
Kaader vaprast riksa mehest, kes suurt valget meest vedasi 😉

Maandusime suurte shopingu kottidega koju täna varem, tegime väikese põõnamise ja värskenduse ja mõtesime otsida sööki. Olgem ausad…kõik mida saame on vürtsikas, nad nii umb keelsed ka, et öelda, mis on mis. Seetõttu pimesi tellime ja siis ohkame. Täna tegime maole puhkust ja võtsime suuna mäkki 😉 Kohalikule kindlasti naljakas 😀 Sattusime peale seda suhteliselt  siin lähedal suurde tänavasse kus nägime öösel sellis turuelu aga vot sinna läheme juba pilti tegema tagasi mõni teine päev.
Jutujätkuks, kas teist osad veel mäletavad neid?

Eile rääkisin, kui hea isegi, et me joome palju aga tilkagi ei taha pissile, aga täna kuna muuseumis jahedamas hoones juues tekkis kohe ka pissihäda, siis no….ma nägin seda viimati 90-ndate alguses kui laulupeol lapsena esinesin 😀 Samas oli puhas ja veega!
Täna krahmasime siin puuviljade letist arbuusi ja mango

G soovis arbuusi ja kiitis, ma lihtsalt nautisin seda mahlast ja magusat mangot. Tahaks hullult ära proovida ja selle litchi marja , seda müüakse suurte kobaratena siin. Sellest mahla ma pidevalt ostan siin.

Aga emme soovide nimekiri hakkab täituma varsti…saak 😉

Ainult 2 soovi on veel, jalakett ja varbasõrmus ja no tee või tina, neid ei leia 🙁 Samas kohalike naiste jalad on nii ehteis, lust kohe vaadata minusugusel harakal 😀

Eile nähtud pulm, arvasime, et tõmbavad nädal aega aga ei, öösel jäi vait ja hommikul nagu poleks olnud midagi 😀 Täna on jälle meeletud pasunad, muusika ja ilutulestik, ei ole veel suunda tuvastanud, seekord vist teisel pool maja 😀

Homseni!